Tuletulemine Ida-Virumaal seob inimesi kuldse sidemega
28. juunil jõuab XXVIII laulu- ja XXI tantsupeo „Iseoma“ tuli Ida-Virumaale. Teekond saab olema meeleolukas retk täis toredaid hetki, sidudes kokku inimesed olenemata rahvuslikust eripärast.
Ida-Virumaa vilgutab laulupeotuld maakonna lõunapoolsemast Rannapungerja tuletornist kuni põhjapoolsema Narva-Jõesuu tuletornini. Maakonna tuleteekond kestab 2 päeva ning selle jooksul läbitakse 18 peatuspunkti. Liigutakse mööda maad ja vett läbi kõikide omavalitsuste.
Ida-Virumaa tuleteekond ammutas inspiratsiooni 160 aastat tagasi toimunud I kihelkondade vahelisest laulopühhast Jõhvis, mis tõi kokku ümberkaudsete kihelkondade koorid ja kogukonnad. Ida-Virumaa kuraator Anne Uttendorf selgitas, et just see pidu on kindlaks alustalaks laulupeo traditsioonile nii Virumaal kui laiemalt. „Jõhvis toimunud peo mõtte autor Friedrich Ferdinand Meyer on öelnud koorilaulu kohta: „See on kui kuldne side, mis kirikud, koolid ja koguduseliikmed tõsises armastuses kokku toob.“ Nii liigub tänavuse laulupeo tuli läbi kõikide nende kihelkondade Ida-Virumaal: Iisaku, Lüganuse, Jõhvi, Vaivara. Lõpuks jõuab see Lääne-Virumaale, Viru-Nigulasse, kust toona koorid Jõhvi laulupühale kohale tulid, sidudes taas kuldse sidemega kokku meie inimesed ning kogukonnad lähedalt ja kaugelt,” selgitas Uttendorf.
Tuli käib Jõhvi I kihelkondadevahelise laulopühha paigast ka läbi. Jõhvi Mihkli Kiriku juures asuva laulupeokivi juures tähistatakse 160 aasta möödumist 2. juulil 1865 aastal toimunud laulupühast. Esinevad Jõhvi rahvakultuurikollektiivid ja toimub rahvapidu. Tuli jääb Jõhvi kirikuse ka öömajale.
Teekonnal puudutatakse veel palju erinevaid teemasid ja olulisi hetki Eesti ajaloos. Näiteks ringsõidul Lüganuse vallas võetakse rambivalgusesse koolid ja kohalik kultuurielu. Alustatakse Maidla mõisakoolist ja liigutakse Sonda kogukonnamaja juurde, kus meenutatakse eesti keele õpetajat ja emakeelepäeva algatajat Meinhard Laksi ning tantsuõpetaja Inna Malvat. Kiviõli riigikoolis meenutatakse koorijuhi ja muusikamehe Olav Raie, „Virumaa laulutaadi“ Eino Nurga ning tantsuõpetaja Helju Veedami elutööd. Lüganuse külaplatsil toimuval kontserdil astub üles ka tänavu 170.aastapäeva tähistav Lüganuse segakoor.
Narva-Jõesuust Narva viiakse tuli purjekatel mööda Narva jõge. Praktiliselt mööda Eesti, võiks isegi öelda, et Euroopa, piiri. „Siit võib leida ka sümboolse sideme eesti laulu-ja tantsupeo traditsiooni kuulumisega UNESCO inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja. Just siin kohtuvad Eesti ja Euroopa ühisel piiril. Ja ESTO päevadele Narva tulevad kokku eestlased üle maailma, laulavad ühise perena ning taaskord ühendab neid laul selle kuldse sidemena., mida F. F. Meyer 160 aastat tagasi esile tõi,” kirjeldas Uttendorf tuletulemisel ilmnevaid sümboleid. Narvas võtavad tule vastu Narva linnapea ja ESTO peakomitee. Laulupeo tulest süttib ESTO päevade programmis kontserdi „ESTO laul“ tuli. Laulupeo tuli jääb põlema ja lõketes soojendama ka rahvapeol osalejaid.
Anne Uttendorfi sõnul on tuletulemine oluline, sest pakub kindlamat sidet ja ühtsustunnet laulu- ja tantsupeoga ka Tallinnast kaugemates paikades. „See on oluline just meie mitmekülgse kultuuriga piirkonnas. Samal ajal meenutame ja teeme tänukummarduse ka kõigile endistele ja praegustele laulu-ja tantsupeotraditsiooni hoidjatele,” selgitas ta.
Tuleteekonna ajakava on veebis kättesaadavad meie kodulehel www.laulupidu.ee. Kõigil on võimalik tuld tervitada, saada osa kultuurikollektiivide kontsertidest ja soovi korral ka killuke tulest endaga koju kaasa võtta.
Autor: Katriin Saa