Tuletulemise teekond tänapäeva

Üldlaulu- ja tantsupidude juurde on Tuletulemine järjepidevalt kuulunud alates 1990. aastast. Esmakordselt toodi laulupeo tuli Tartust Tallinnasse aga 1969. aasta juubelilaulupeo eel. Tänavu liigub tuli 18 päeva jooksul läbi iga maakonna Tartust Tallinnasse.

Tule Tartust Tallinnasse toomise idees mängis rolli suure tõenäosusega tõik, et Tallinnas valmis 1960. aastal uus laulukaar. Pidu 1969. aastal, mil möödus 100 aastat esimesest laulupeost, võib kirjeldada kui võimast ja suurejoonelist. Kuulu järgi oli tekkinud idee korraldada juubelipidu laulupeo hällis, Tartus. Kuid laulupidu oli paisunud suureks ja valminud oli ka mainitud Tallinna uus laulukaar, mistõttu otsustati, et pidu jääb ikkagi Tallinnasse. Tartut otsustasid korraldajad esile tõsta teistmoodi ja eriliselt – linnas süüdati laulupeo tuli ja sellega said juubelipeo tegevused alguse ikkagi Tartust.

Esimese üldlaulupeo mälestuskivi juures süüdatud tuli liikus 1969. aastal kahe nädala jooksul läbi kõigi toonaste rajoonikeskuste Tallinnasse. See jäi nõukogude ajal ka viimaseks laulu- ja tantsupidude väärtusi kandvaks ja suurejooneliseks tule teekonnaks.

Selle teekonna taastas vabas Eestis 1994. aasta laulupeo eel Eesti Meestelaulu Selts. Sel aastal süüdati ka tantsupeo tuli Helju Mikkeli taluõues Haldjal, misjärel ühineti Tartus laulupeo tulega. Tuli rändas Tartust Tallinnasse hobuvankris Elva, Pikasilla, Viljandi, Karksi, Pärnu, Vändra, Kehtna ja Rapla kaudu – teekonna pikkuseks loeti toona 430 kilomeetrit.

Aja jooksul on toimunud tule teekonna muutuseid nii marsruutides kui korraldajates. Küll aga võib täna öelda, et Tuletulemine on kujunenud üheks lahutamatuks osaks üldlaulu- ja tantsupeo traditsioonist. 2019. aastal, kui oli laulupeo juubel ehk möödunud oli 150 aastat esimesest laulupeost, ostustati, et kõik maakonnad korraldavad taas tule teekonna liikumist läbi oma maakonna. Tule teekond oli pikk ja kestis veidi üle kuu, igas maakonnas viibis see kaks-kolm päeva. See võimaldas maakondade korraldajatel näidata paikkondlikke eripärasid ja kaasata kogukondi.

Tänavuse, 2025. aasta laulupeo eel, kordame sama korraldusviisi väiksemal kujul – tuli on sel aastal maakondades enamasti ühe ööpäeva. Tuleteekonnal on mitmeid peatusi, kuhu saavad kõik oma kodu lähedale üldlaulu- ja tantsupeo tuld tervitama minna.

Tule teekond saab 15. juunil alguse Tartust, kus XXVII laulu- ja XX tantsupeo „Iseoma“ kunstilised juhid koos kunstiliste toimkondadega süütavad päikesetõusul laulu- ja tantsupeo tule Eesti Rahva Muuseumi pargis. 18 päeva on tuli maakondade hoole all, liikudes läbi terve Eesti. Iga maakond annab peotule üle järgmisele hommikul kell 10. Tule teekond algab Tartumaalt ja lõpeb 2. juuli õhtul Tallinnas. 3. juulil liigub tuli Kalevi staadionile, kus kell 19.00 algab XXI tantsupeo esimene etendus. Seejärel võtavad tantsijatelt tule enda hoole alla rahvamuusikud ja peale seda liigub tuli koos rongkäiguga laulupeole, Tallinna lauluväljaku tuletorni.

Tuletulemise korraldab Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus koostöös Eesti maakondade ja kohalike omavalitsustega.

Tuletulemise kohta leiad rohkem infot siit.