Üleilma liigi juhendajate mentorseminar toimus Zoomi vahendusel
Novembris toimusid tantsupeo mentorseminarid ka üle-eestilistele liikidele ning väliskollektiividest koosnevale Üleilma liigile. Need kokkusaamised peeti internetis Zoomi keskkonna vahendusel.
Luksemburgi naisrühma Laiali juhendaja ja Üleilma liigijuhi assistent Mari-Liis Kivioja tõdes, et tal on olnud ehk lihtsam kui mõne teise piiri taga tegutseva rühma eestvedajal, sest kui suvel toimusid Viimsis juhendajatele tantsupeoseminarid, oli tal võimalik samuti Eestisse kohale sõita. Lisaks oli Üleilma naisrühmade tantsu autor ja liigijuht Agne Kurrikoff-Herman ise omakorda hiljuti Luksemburgis käinud. „Sain juba siis mõned näpunäited, millele tantsijate tähelepanu juhtida,“ rääkis Mari-Liis Kivioja.
Muidugi ei tähenda see, et ülejäänud Üleilma tantsijad väärt nõuannetest ilma oleks jäänud. „Mentorseminar ongi see koht, kus juhendajad saavad tantse õpetades ja harjutades tekkinud küsimustega lagedale tulla. Veebikaamera abil on võimalik õiget kätehoidu või sammu sama hästi näidata kui päriselus,“ kinnitas Laiali naisrühma õpetaja. Mentorseminaridel oli tema sõnul rõhk pigem suhtlusel ja üksikute tantsuvõtete ja sammude täpsustamisel, sest repertuaari tutvustavad seminarid on juba ammu peetud ja kõik töötavad juba ammu tantsupeo kava kallal.
Õppematerjalid on nii Eesti siseste kui piiritaguste tantsijate jaoks sarnased – iga tantsu jaoks on olemas sõnaline tantsukirjeldus ja näidisvideo. „Kirjeldus on üldiselt ülim. Kui videos näidatu kirjeldusest erineb, siis tahakski juhendaja täpsustada ja üle küsida, kuidas on õige,“ selgitas tantsujuht. Need segadused räägiti seminaril selgeks. „Näiteks nii sega- kui ka pererühmadel polnud ühes kohas aru saada, kas käsi peab olema all või puusas. Ka naisrühmade tantsule tuli mentorseminaril mõned täpsustused.“
Mari-Liis Kivioja lisas, et tantsukirjeldusest läbinärimine on juhendaja jaoks esmatähtis oskus ning sealjuures on väga oluline tunda-teada erialast sõnavara. „Alustada tuleb põhisammude tundmisest, mis on meie valdkonna ABC. Ilma neid mõisteid teadmata ei ütle ka tantsu kirjeldus eriti palju, isegi siis, kui kirjeldusel on joonised juures,“ selgitas ta. See sarnaneb veidi koorijuhtide tööga, kui nemad kuulevad noodikirja nähes oma peas juba muusikat, siis tantsujuht oskab tantsu kirjeldust lugedes vaimusilma ette manada, kuidas see kõik välja nägema hakkab.
Luksemburgis tegutsev Laiali rühm loodi üle10 aasta tagasi, üldtantsupeol õnnestus neil varem käia 2019. aastal ja nüüd käib lootusrikkalt töö järgmise suve „Iseoma“ peo nimel. Repertuaar pole Luksemburgi naistele nende juhendaja kinnitusel raske ja kuna kõik rühmaliikmed saavad käia korrapäraselt kord nädalas koos, on õpetaja Mari-Liisil peole pääsemise osas tugev tunne. Kas naisrühma juhendamine annab ka kindlust, et kohal käiakse kohusetundlikumalt kui seda teeks mehed? „Võimalik, et nii on, aga tegelikult pole võrrelda olnud võimalik. Kui me kümme aastat tagasi oma tantsurühmaga alustasime, siis olid suurel osal meie liikmetest väikesed lapsed. Sel ajal, kui emad tantsisid, pidi keegi jääma koju lapsi hoidma. Nii, et ega meil segarühma loomine oleks kõne alla tulnudki,“ muigas juhendaja. Kui COVID-i ajal koosseis veidi kahanes, osa tantsijatest läks tagasi Eestisse, siis praegu on Laiali ridades 15 naist.
Mari-Liis Kiviojale tundub, et seekordse üldpeo eel on väljaspool Eestit tegutsevad laulukoorid-tantsurühmad rohkem tähelepanu saanud ja see annab kaugema kandi tulijatele peorõõmu juurde. „Eemal viibijatega kontakti hoidmiseks tuleks ehk rohkemgi pingutada, et inimestel säiliks side Eestiga. Eriti kehtib see noorte puhul. Üleilma liigis tantsivad samuti õiged ja ehtsad eestlased ning sel korral on kuidagi eriti hästi tunda, et me oleme tantsupeole oodatud,“ rõõmustas Luksemburi naisrühma Laiali juht Mari-Liis Kivioja.
Autor: Kristi Kool
