Valgamaa kuraator Eha Mandel: laulu- ja tantsupidu on põlvkondade vahele sildade ehitamise aeg
Laulu- ja tantsupidu on rohkem kui sündmus – see on traditsioon, mis ühendab põlvkondi ja kannab edasi meie rahvakultuuri. Iga maakonna inimesed panustavad sellesse suure südamega. Seekord heidame pilgu Valgamaa kuraatori tööle ning uurime, millised väljakutsed ja rõõmud tema tööd saadavad.
Palun tutvustage ennast lugejatele: kuidas teist sai kuraator ja mida Valgamaa kuraatoriks olemine teie jaoks tähendab?
Minu esimene kokkupuude kuraatori tööga oli 2002. aastal, kui olin Valga Maavalitsuse kultuurinõuniku ja IX noorte laulu- ja tantsupeo Valgamaa kuraatori Helve Brauni abilisena. Iseseisvalt võtsin kuraatorirolli järgmisel, X noortepeol, 2007. aastal.
Kuraatori rolli iseloomustab sprint – see nõuab kiiret tegutsemist, keskendumist ja koostööoskust. Samuti on ta justkui kanaema oma maakonna kollektiividele – hoolitseb nende turvalisuse eest ja vajadusel motiveerib.
Mida laulu- ja tantsupidu teie jaoks tähendab?
Laulu- ja tantsupidu on aeg iseendale, see on põlvkondade vahele sildade ehitamise aeg.
Kas kuraatori rollis vaatate laulu- ja tantsupidu kuidagi teise nurga alt või teise pilguga?
Kindlasti. Teekond proovisaalist laulukaare alla ja tantsuväljakule on mõnikord pikk ja käänuline, kuhu mahub tahtejõudu, igatsust jõuda suurele peole ja mitmesuguseid emotsioone. Ja siis, kui kohtume peol, on kõik vaev ununenud ning kõigi silmis särab puhas rõõm – saime hakkama ja oleme siin koos teistega!
Mitmendat pidu te kuraatorina Valgamaal ette olete valmistamas? Kuidas on laulu- ja tantsupeoks valmistumine aja jooksul muutunud?
Esimesest kuraatoritööst on möödunud 23 aastat, koos paari õpipoisiaastaga on nüüdne pidu järjekorras kümnes.
Kõik meie ümber on pidevas muutuses ja meie võimalus on muutustega kohaneda. Haldusreform ja rahvastiku vähenemine on paraku oma jälje jätnud – peole kandideerijate arvud maakonnas on vähenenud. See on kurb.
Kuidas ettevalmistused XXVIII laulu- ja XXI tantsupeoks Valgamaal on kulgenud?
Ettevalmistused kulgevad plaanipäraselt – käivad eelproovid ja meeskonnad on komplekteeritud. Olen sügavalt tänulik oma koostööpartneritele, kes on korraldustöös abistamisega olnud mõistvad, paindlikud ja pühendunud.
Millised on suurimad väljakutsed laulu- ja tantsupeoks valmistumisel?
Juhendajatele oli esimene proovikivi kollektiivide komplekteerimine, sest alati pole lihtne leida piirkonnast vajalikku arvu lauljaid ja tantsijaid. Sellises olukorras on ka repertuaar paras proovikivi.
Kui palju kollektiive Valgamaalt XXVIII laulu- ja XXI tantsupeo poole teel on?
Kokku on 35 kollektiivi. Laulupeole kandideerib kolm segakoori, neli mudilaskoori, viis lastekoori, üks naiskoor ja üks poistekoor. Protsessis osaleb kolm rahvamuusikakollektiivi ja kaks puhkpilliorkestrit. Meie tantsurühmad kandideerivad Sakala piirkonna kavas, kus on kuus täiskasvanute segarühma ja kaks noorte segarühma. Üle-eestilises rühmaliigis N1 osaleb kaks kollektiivi ja N2 kolm kollektiivi ning kolm võimlemisrühma.
Mis on Valga maakonna jaoks kõige rohkem iseomane? Aga teie enda jaoks?
Valgamaal kohtuvad erinevad kultuuri- ja keelealad: Mulgimaa, Vana-Võromaa ja Vana-Tartumaa. See mitmekesisus muudab Valgamaa eriliseks ning annab meile rikkaliku kultuurilise tausta, mida kanda ja hoida.
Isiklikult minu jaoks on see võimalus rääkida oma emakeeles, teada, tunda ja edasi anda esivanemate laule, tantse ja kombeid. See side ei ole jäänud ainult minevikku – see elab edasi minu lastes ja lastelastes, kandudes põlvest põlve.
Autor: Karmen Kaukver
