Valter Soosalu meeskooride seminarist: „eesmärk oli panna meid kõiki laulupeo keeles öeldes ühes hingama“

Oktoobrikuus toimusid mitmed laulupeo seminarid. 12. oktoobril kogunesid meeskooride dirigendid Tallinna Tehnikaülikooli peahoonesse, et lugudega põhjalikumalt tutvuda.

Meeskooride liigijuhi Valter Soosalu sõnul tehti seminaril olulisi muusikalisi kokkuleppeid: tempod-dünaamikad, karakterid jne. Lisaks said laulupeo dirigendid anda osalejatele ettekujutuse, mis on konkreetse loo juures nende jaoks oluline ning millisena näevad dirigendid laule laulupeo kontekstis. „Muusika- ja kooritehnilise külje kõrval on vähemalt sama tähtis avada laulupeo repertuaari sisu. Laulude hoolikas õppimine on hädavajalik, aga siiski alles esimene samm, et iga laulja tunneks lauludega isiklikku seost. Lõpuks soovime ju kogeda emotsioone, mida teksti ja muusika koosmõju meile pakub,“ kirjeldas Soosalu. Liigijuhi sõnul oli seminari eesmärk panna kõik laulupeol osalejad laulupeo keeles öeldes „ühes hingama“.

Mida arvasid seminarist osalejad?

Teist aastat tegutseva Viljandimaa meeskoori dirigendi Pille Kähriku sõnul andis seminar kindlustunnet, et laulupeole jõudmine alustanud meeskooriga ei ole võimatu eesmärk. „Minu töö koorijuhina on pakkuda lauljale turvalist olekut, et ta oleks rahul ja õnnelik, kui eelproovi jõuab,“ kirjeldas Kährik. „Mu varasem pagas segakooride dirigendina tuleb küll abiks, aga seda kindlust seminar andis, et tundmatusse ma meeskooriga päris ei hüppa,“ lisas ta. 

„Minu jaoks isiklikult on äärmiselt oluline, et laulupeo dirigent mõtestaks seminaril loo meie kõigi jaoks lahti, et kuidas tema just seda mõistab,“ rääkis Türnpu meeskoori dirigent Ene Kangron. Ta tõi näiteks Soosalu teose „Me peame looma sillad“, mis edukalt osalejatele avati. „Sain sealt nii mõnegi idee, kuidas kulminatsiooni ja nii edasi ikkagi kujundada. Viidingu tekst, mis on väga dramaatiline, võib algselt juhtida hoopis teisele teele,“ kirjeldas Kangron.

Seminari jäid saatma head emotsioonid

Olgugi, et seminar on üsnagi töine keskkond, jäi Soosalule meelde positiivne ja toetav õhkkond. „Kava koorijuhtidele meeldib,“ rääkis liigijuht, „mul on väga hea meel, kui liik tunneb ennast hästi selle muusikaga, mis sai ühel hetkel välja valitud.“

Pille Kährik rääkis muheledes, et temale jäi seminarist meelde, kui peale Soosalu astus dirigendina ette Heldur Harry Põlda: “mul oli tunne, et tuleb teine Valter Soosalu. Neil olid nii sarnased maneerid ja sära.” Kähriku sõnul on tore, et Eesti meestelaulu eesotsas on noored mehed, kes oma sära ja hoiakuga annavad suure panuse, et säilitada Eestis meeste laul.

Liigijuht Valter Soosalu soovib kõigile osalejatele jõudu ning paneb südamele, et kuna meeskoor on väike liik ja iga laulja tähtis, pöördutaks murede korral koheselt korraldajate poole. „Kõikidele muredele oleme valmis lahendusi otsima ja kaasa mõtlema,“ sõnas Soosalu, lisades, et eesmärk on kõikide kooridega laulupeole jõuda. 

Autor: Katriin Ahu