XXVIII laulupeo „Iseoma” kunstiline juht Heli Jürgenson: oleme jõudnud kõige-kõige aktiivsemasse faasi

XXVIII laulupeo „Iseoma” kunstilise juhi Heli Jürgensoni sõnul on saabuv laulupidu meie oma pidu, mida tuleb hoida ja vedada: „Me ise peame seda tegema ja mitte keegi ei tule seda meie eest tegema.”

Saabuva laulupeo ideekavandiga rõhutatakse eesti keelt ja selle murrete rikkust. „Meil eesti koorilauludes rahvalaulude ja seadete varasalv on nii tohutult rikkalik tänu Cyrillus Kreegile, Mart Saarele, Veljo Tormisele ja Ester Mägile. Me saame korraks selle teema fookusesse tõmmata, et meie eesti keel on tegelikult väga rikas ja mitmekülgne,” selgitab Jürgenson.

„Läbi laulmise ja laulupeo protsessi tahaks öelda ikkagi seda, et meil kõigil endal, kes me oleme koorilauluga kokku puutuvad inimesed, tuleb hoida seda laulupeo traditsiooni, seda kooride ja orkestrite koos käimist,” laiendab Jürgenson laulupeo ideekavandit. Kunstilise juhi sõnul tähendab laulupeo traditsiooni hoidmine seda, et meil tuleb ise kasvatada omale lauljaid peale, tellida uusi laule ja laulda meie traditsioonilisi laule.

„Palju klassikalist kullafondi repertuaari”

Heli Jürgenson rõõmustab, et seekordse laulupeo kavas on hulganisti Mart Saare, Ester Mägi, Veljo Tormise ja Peeter Süda teoseid. „Need on kõik sellised kullaprooviga heliloojad ja nende looming. On olnud laulupidusid, kus on olnud päris suur fookus uudisloomingul, aga seekord on meie jaoks rõõmustavalt palju sellist klassikalist kullafondi repertuaari,” selgitab Jürgenson.

Saabuva laulupeo kunstiline juht toob välja, et kuigi laulupidu peab kandma traditsioonilisi väärtusi ja astuma kindlas mustris, on järgmise aasta peol kavas mitmed uued isamaalised laulud. „Ma julgen selle peo kavast lisaks vanale kuldsele klassikale välja tuua palju uusi toredaid laule ja autoreid ja ma usun, et lauljad ja koorijuhid leiavad siit palju uut ilusat repertuaari,” ütleb Jürgenson. „Kadri Voorand kirjutas naiskooridele teose „Sina oled kullatera”, Ardo Ran Varreselt tellisime spetsiaalselt ühendkooridele uudisteose, mille nimi on „Allikas”,” toob kunstiline juht näiteid. Jürgenson lisab, et iga kooriliik esitab vähemalt ühe uudisteose, kus on uue helilooja uued värvid. Samuti kõlavad laulupeol uues seades mitmed varasemalt kirjutatud teosed. „Olav Ehala kirjutas ühe oma soololaulu „Sa oled ainus” ühendkooridele kooriseadeks,” toob Jürgenson näiteks.

Laulupeo repertuaarist moodustub kaks kontserti, mis toimuvad kahel järjestikusel päeval. „Laulupeo avakontserdi kava esitavad valikkoorid. Teise päeva suurkontserdil kuuleme aga traditsiooniliselt kõiki erinevaid kooriliike ning samuti tulevad lavale orkestrid,” ütleb kunstiline juht. Avakontsert moodustab Jürgensoni sõnul kunstilise terviku, kuna temaatiline fookus on täielikult murdekeeltel. „Teise päeva suurkontserdil tulevad koorid ja orkestrid lavale liikide kaupa ning mammutkontsert kulmineerub traditsioonilise lõpuplokiga. Ühendkooride esituses kuuleme Miina Härma / Karl Ferdinand Karlsoni „Tuljakut”, juba nimetatud Ardo Ran Varrese / Hasso Krulli uudisteost „Allikas”, Olav Ehala / Leelo Tungla pala „Sa oled ainus” ning muidugi Peep Sarapiku / Juhan Liivi laulu „Ta lendab mesipuu poole”. Laulupeo lõpus kõlab Gustav Ernesaksa / Lydia Koidula teos „Mu isamaa on minu arm”,” kirjeldab Jürgenson laulupeo teist kontserti.

XXVIII laulupeo „Iseoma” kunstilises toimkonnas on ka mitu uut dirigenti, kes varem laulupeol juhatanud ei ole, rõõmustab kunstiline juht. Oma debüüdi teevad mudilaskooride dirigendid Ilona Muhel ja Raili Kaibald, lastekooride dirigent Kadi Härma, naiskooride dirigendid Ode Pürg ja Elen Ilves, meeskooride dirigent Heldur Harry Põlda ja segakooride dirigent Kärolin Tuisk. Puhkpilliorkestri ees seisavad esmakordselt noored ja andekad Karl Abro ja Priit Rusalepp.

„Süda ootab juba lauljatega proovisaalis kohtumist”

Heli Jürgensoni sõnul on laulupeo ettevalmistused jõudnud kõige tihedamasse ja vastutusrikkamasse perioodi. Kunstilise juhi arvates kaasneb sellega ka palju rõõmu ja ootusärevust. „Kõik see materjal ja laulud ja repertuaar, mida me oleme kaks aastat ette valmistanud ja tänaseks ka dirigentidele, muusikaõpetajatele esitlenud, jõuab nüüd kõige-kõige aktiivsemasse faasi. Mingis mõttes süda ootab juba lauljatega proovisaalis kohtumist ka,” ütleb Jürgenson.

Küsimusele, milliste ootustega läheb Heli Jürgenson vastu alanud hooajale, vastab ta, et soovib kõigile lauljatele rõõmsat meelt laule õppima asudes. „Kuna minu hinnangul meie kava on saanud väga ilus, siis ma usun, et inimestel on huvi selle repertuaari vastu,” lausub Jürgenson. Ta lisab, et laulude õppimise teeb rõõmsaks ilus ja värviderohke laulik. „Ma nii väga soovin selleks aastaks õpetajatele, dirigentidele, lauljatele kvaliteetaega selle lauliku seltsis,” ütleb kunstiline juht.

Autor: Albert Leppik