RAHVAMUUSIKAPIDU 2025 TIITRID
ALGUSELUGU
LABAJALAD
Seades põimib seitse labajalaviisi üle Eesti.
„Torupillilugu“ on üles kirjutatud 1921.–1923. aastatel Joosep Tuusti (1908–1976) lauldu põhjal Muhu saarel.
Teise labajalaviisi on 1936. aasta arhiivisalvestusel viiulitel mänginud Otto Hiiop (1865–1950) ja Kristjan Joakit (1863–1942) Urvaste kihelkonnast.
Leik on 1903. aastal üles kirjutatud Hans Rönnkvisti (1840–1906) mängitu põhjal Vormsi saarel.
Neljanda labajalavalsi nimega „Aamer August“ on 1937. aasta arhiivisalvestusel viiulil mänginud Hendrik Adamson (1879–1958) Vändra kihelkonnast.
„Mustjala labajalga“ on 1936. aasta arhiivisalvestusel torupillil mänginud Jaan Piht (1875–1950) Mustjala kihelkonnast.
„Karula mehe mesileib“ on avaldanud 1904. aastal Tõnis Allika (1878–1911) kogumikus „Labajala valsid viiulile“.
Viimase loo viis on 1929. aastal üles kirjutatud Jüri Tiitsi (1851–1930) mängitu põhjal Vigala kihelkonnas.
Seade: „Iseoma“ rahvamuusikapeo loominguline meeskond
Solistid: Cätlin Mägi, Evelin Leima, Helin Pihlap, Kadri Lepasson, Kert Krüsban, Liisa Koemets, Raul Markus Vaiksoo, Regina Mänd, Tanel Sakrits, Tuule Pihlap
VIIULID
KARJASKÄIMISE LUGU
Seades on põimitud karjaste huige, mida on 1937. aasta arhiivisalvestusel laulnud Kadri Asu (1870–?) Kolga-Jaani kihelkonnast, ning „Sikusarve lugu“, mida on 1936. aasta arhiivisalvestusel viiulil mänginud Otto Hiiop (1865–1950) Urvaste kihelkonnast.
Seade: Kärt Tambet (1999)
SEITSE
Seade viisis on põimitud üldtuntud tantsuviis „1-2-3-4-5-6-7“ ning lugu „Ett, tu, tre“, mida on
1938. aasta Rootsi arhiivisalvestusel mänginud viiuldaja Elias Schönberg (1861–1943) Ruhnu saarelt. Laulupõimiku neljast salmist esimest on 1960. aasta arhiivisalvestusel laulnud Aliise Näälik (1886–?) Kaarma kihelkonnast, teise salmi on 1996. aastal avaldanud Eda Aus (1954) väljaandes „Beebi muusika“, kolmas salm on üles kirjutatud 1922. aastal Tallinnas Nõmmel Helga Õuna (1911–1999) lauldu põhjal ning viimase salmi on loonud 2023. aastal Kairi Leivo (1971).
Seade: Karoliina Kreintaal (1988)
Solistid: ansambel Ruhnu saare lood ja laulud liikmed Kairi Leivo, Karoliina Kreintaal, Lee Taul (1992), Sänni Noormets (1990)
TÕMBA JÜRI
Seade aluseks on lugu „Tõmba-Jüri“, mida on 1963. aasta arhiivisalvestusel viiulil mänginud Jakob Pärn (1882–?) Tori kihelkonnast.
Seade: Duo Mann & Juula ehk Juuli Kõrre (2003) ja Maria Mänd (2003)
TEE PEALE KAASA
Liigijuht Regina Mänd tegi loo „Tee peale kaasa“ 2020. aasta kevadel Budapestis, õppides vahetusüliõpilasena Ferenc Liszti muusikaakadeemias pärimusmuusika osakonnas. Regina Mänd: „Võtsin lihtsalt viiuli kätte ja tahtsin soojenduseks teha mõnusat intonatsiooniharjutust just alumistel keeltel. Süda oli korraga täis rõõmu ja nukrust, kuna külas olnud sõbrad olid just läinud lennukile. See oli märtsi alguses ja ma ei osanud oodata, et nädal hiljem tulen ka ise neile Eestisse järele koroonakevadet pidama.“
Autor: Regina Mänd 2020. aastal
Seade: loo autor ja liigijuht Regina Mänd
KANDLED
SUVALINE SUVI
„Suvaline suvi“ on kandlemängija Aia Rikka (2003) 2020. aastal loodud lugu. Aia Rikka: „Teadagi oli tol aastal kodust väljas käimine veidi piiratud ning juba varakult sai kuulda mures inimesi, kes kartsid, et suvi saab olema igav ja mõttetu. Mina seevastu ootasin väga seda suvalist suve, mil minu suur tahe pidevalt kodus olla saaks lõpuks hea ja usutava põhjenduse. Lugu, mille ma tulevase suve ootuses kirjutasin, annabki minu jaoks edasi kergust ja võlu, mis vahel „lihtsalt olemises“ peitub. Üks suvaline lugu suvalise suve auks!“
Autor: Aia Rikka (2003) 2020. aastal
Seade: liigijuht Kadri Lepasson
LÄTI RUMBA & SOOME POLKA
Seades on põimitud Aivar Araku (1959) repertuaarist „Need kaunid päevad“ ehk „Läti rumba“, mida on mänginud Osvald Rossmann (1930–1983), ning Martin Araku (1986) repertuaarist „Soome polka“, mis on tuntud soome rahvaviis.
Seade: liigijuht Kadri Lepasson
Solistid: Aivar Arak ja Martin Arak
SÖRK
Seade aluseks on samanimeline pillilugu, mida on 1961. aasta arhiivisalvestusel kandlel mänginud Jaak Kõdar (1888–1976) Halliste kihelkonnast.
Seade: liigijuht Kadri Lepasson
THEODOR MARJAKU POLKAD
Seades on põimitud lood „Peetsu Maiel palju vara“ ja „Pulmapolka“, mida on 1957. aasta arhiivisalvestusel kandlel mänginud Theodor Marjak (1900(?)–?) Rõuge kihelkonnast.
Seade: Ott Kaasik (1969)
TORUPILLID
RATSOVI SAAJALUGU
Seade aluseks on saajalugu, mida on 1913. aasta arhiivisalvestusel torupillil mänginud Jakob Ratsov (1831–1923) Kuusalu kihelkonnast.
Seade: Merike Paberits (1988)
RISTITANTS
Seades on põimitud samanimeline viis, mida on 1936. aasta arhiivisalvestusel torupillil mänginud Jaan Piht (1875–1950) Mustjala kihelkonnast, ning laul, mis on üles kirjutatud 1911. aastal Liisa Renteli (1856–1928) lauldu põhjal Peetri kihelkonnas.
Seade: liigijuht Cätlin Mägi
TORI TORUD
Seade põhineb labajalaviisil, mida on 1936. aasta arhiivisalvestusel viiulil mänginud Mihkel Toom (1873–1958) ja Mart Jantson (1872–1948) Tori kihelkonnast.
Seade: Kaisa Kuslapuu (1995)
KOLKA POLKA
„Kolka polka“ on Lauri Õunapuu (1976) 2023. aastal spetsiaalselt rahvamuusikapeo jaoks loodud lauluga lugu torupillidele. Valsitaktis motiiv, mis kõlab loo alguses ja lõpus, on autori sõnul meelega eksitav, kuna ka pärimusest leiab vahelduvat taktimõõtu, iseäranis ringmängudes. Lauri Õunapuu: „Torupill on rahvapill, peopill, ja kõige suurem pidu maarahval on muidugi pulmapidu. Ka kõige perifeersemas kolkas on alati kõige ilusamad pulmad. Unustatakse kõik mured ja lüüakse tantsu, nagu homset ei oleks. Torupillid jõuravad niikaua, kuni pidu käib. Muusikutel raugeb pulma lõpus muidugi ramm, ent neiud tahavad veel tantsida. Lugu on peolugu, seetõttu siin erilist mõtlemapanevat moraali ega tagamõtet otsima ei pea. Rahvamuusika – oma maa rahva muusika, annab sulle võimaluse mõista oma rahvast, selle kultuuri ja mõttelugu. Mis omakorda aitab mõtestada sinu enda elu olulisust ja mõtet. Muus osas: ikka pidu, pidu, pidu. Heinakuust jaanikuuni, nagu ütleb laulusalm.“
Autor: „Iseoma“ rahvamuusikapeole loonud Lauri Õunapuu (1976) 2023. aastal
Seade: autor Lauri Õunapuu ja liigijuht Cätlin Mägi
Solist: autor Lauri Õunapuu
HIIU KANDLED
LABAJALAD MART KAASENI JÄRGI
Seades on põimitud Lääne-Nigula kihelkonnast kogutud pillilood „Unt soo taga“ ja „Lääne valts“, mida on 1936. aasta arhiivisalvestusel hiiu kandlel mänginud Mart Kaasen (1869–1955), ning labajalalaul, mille sõnad on üles kirjutatud 1937. aastal Mart Reiteli (1866–?) lauldu põhjal ja mille viisi on kirjutanud Sänni Noormets 2023. aastal.
Seade: Sänni Noormets (1990)
DEN BRINNANDE
Seade aluseks on samanimeline lugu, mida on tõenäoliselt hiiu kandlel mänginud Hans Kristiansson Ek (1835–1893) Vormsi saarel. Rootsi muusik Styrbjörn Bergelt (1939–2006) on loo avaldanud 1982. aastal intervjuus väljaandele Sörmlandslåten.
Seade: liigijuht Liisa Koemets
HEINAKÕRS
Loo „Heinakõrs“ autorid on Marko Veisson (1976) ja Ramo Teder (1970) ansamblist Puuluup. Lugu loodi aastal 2016 ja kõlab ka Puuluubi esimesel plaadil „Süüta mu lumi“ (2018). Veisson ja Teder ise kutsuvad oma muusikat zombie-folgiks, viidates hiiu kandle mängutraditsiooni vahepealsele hääbumisele, mis on nüüd taas, kuid ikka pisut teistmoodi, ellu ärganud. Loo tekstis on peidetud viiteid eesti pungiklassikast – katked Villu Tamme, Tõnu Trubetski ja Merca tekstidest. Autor Ramo Teder: „Põhitöö, millest laul räägib, on heina niitmine. Eestimaa kõrgeima heinakasvu lugu – siiamaani on selleks olnud laul „Jaanipäev“, kus on öeldud, et rinnust saadik kõrgub kastehein. Meie laulus on heinakõrs juba üle pea kasvanud.“ Markot on selle loo tegemisel inspireerinud ka saksa sotsioloogi Max Weberi teos „Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim“: „Võib julgelt väita, et laul kõneleb inimese armastusest töö vastu. Ja puudutab õrnalt ka zombie’de stilistilisi valikuid jalanõude osas.“
Autor: ansambel Puuluup ehk Marko Veisson (1976) ja Ramo Teder (1970) 2016. aastal
Seade: liigijuht Liisa Koemets
Solistid: ansambel Puuluup liikmed ning loo autorid Marko Veisson ja Ramo Teder
TRIBIDANSIN
Seades on põimitud Vormsi saarelt pärit samanimeline pillilugu, mis on 1903. aastal üles kirjutatud Hans Rönnkvisti (1840–1906) mängitu põhjal, ning „Tribedanseni“ laul, mida on laulnud Lars Pilmann (1877–1964).
Seade: liigijuht Liisa Koemets
LÕÕTSPILLID
ÕHTUNE VALSS
„Õhtune valss“ on Kristi Kooli autorilooming, mis valmis 2019. aastal. Kristi Kool: „Tegu on omaloomingulise palaga, mis sai inspiratsiooni õhtusest hämarusest, rahust ja vaikusest. Loodan, et see valss annab mängijale ning kuulajale võimaluse rännata mõtetes mõnda endale meelepärasesse hetke või kohta.“
Autor: Kristi Kool (1992) 2019. aastal
Seade: autor Kristi Kool
HEINALE
Seade aluseks on samanimeline lugu Martin Mülleri (1988) repertuaarist, mida on laulnud tema vanaema Hella Tõevere (1912–2006) Viru-Nigula kihelkonnast ning mille sõnad on kirjutanud Aadu Jaakson (1860–1906).
Seadnud: liigijuht Kert Krüsban
Solistid: Martin Müller ja Asso Int (1986)
LÄÄNEMAA LABAJALAD
Seades on põimitud labajalavalss, mida on 1929. aasta arhiivisalvestusel lõõtspillil mänginud Jüri Loring (1886/7–?) Vigala kihelkonnast, „Hiiutaadi pastlavalts“, mida on 1938. aasta arhiivisalvestusel lõõtspillil mänginud Priidu Maritov (1870–1941) Kullamaa kihelkonnast, ning veel üks labajalavalss, mida on 1929. aasta arhiivisalvestusel lõõtspillil mänginud Jaan Sarapuu (1862–?) Kirbla kihelkonnast.
Seade: Natali Ponetajev (2000)
POLKAD TÄHEVÄLJA KAPELLI JÄRGI
Seades on põimitud Puhjast pärit Tähevälja Kapelli lood „Adra saun“, „Trullallaa polka“ ja „Teppo polka“, mida on 1973(?). aastal Pilistvere kihelkonnas mänginud viiulil Elmar Täheväli (1908–1984), bassmandoliinil Laine Täheväli (1923–2000), lõõtspillil Oskar Märtson (1909–1998), duurkandlel Alma Märtson (1915–1999) ja domral Endel Koppel (1926–1995).
Seade: liigijuht Kert Krüsban
MANDOLIINID
PÕLTSAMAA VALSS
Seade aluseks on „Waltser“, mis on üles kirjutatud teadmata ajal ja teadmata isikult Põltsamaa kihelkonnast. Nii „Waltseri“ kui ka mitu teist lugu on kogujalt Peet Käärilt (1860–1916) ümber kirjutanud toonane Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilane Oskar Lõvi (1892–1977) ning viimase tekstid on jõudnud ka Eesti Rahvaluule Arhiivi.
Seade: Hans Mihkel Vares (1992)
Solistid: Eesti mandoliiniorkestrite juhid Ilmar Kald (1974), Jaanus Põlder (1971), Joosep Sang (1971) ja Joonas Tuuling (1964)
MUSU ÄPARDUS / VENGERKA
Seades on põimitud üldtuntud tantsuviis vengerka ja sõnad, mille on kirjutanud Mihkel Neumann (1866–1941) ning mis on avaldatud 1908. aastal väljaandes „Uus Nalja-laulik. Väljavalitud Nalja- ja pilke-laulud ning kupleed“.
Seade: liigijuht Tanel Sakrits
SIUHH-SAUHH POLKA
Siuhh-sauhh polka“ on ansambel Tornaado repertuaarist pärit Valdur Lehtla (1946) autorilooming 1979. aastast. Tänapäeval teame lugu meelelahutusliku telesaate „Tujurikkuja“ tunnusmeloodiana, saate produtsendi Erik Moora (1979) sõnul leidis ta Tornaado plaadi Eesti Rahvusringhäälingu arhiivist täiesti juhuslikult. Valdur Lehtla: „Et oli tulemas Olümpiaregatt, siis kirjutasin ja salvestasime instrumentaaltsükli „Regatt“. Et valmimas oli ka Linnahall, kirjutasin ka „Linnahalli polka“ ning koos sellega valmis ka „Siuhh-sauhh polka“. „Siuhh-sauhh polkat“ esitasime ka Moskvas telesaates „Шире круг“ ja peaaegu kõikidel Eesti kontserdilavadel.“
Autor: Valdur Lehtla (1946) 1979. aastal
Seade: Sten Aamer (1996)
HOMMIKU REINLENDER
„Hommiku reinlendri“ autor Kristjan Kuusmik (1996): „Lugu on valminud inspireerudes põhjakaldal olevast ilust, mida kirjeldab kõige paremini hommikune karge õhk ja vaikus. Lugu valmis aastal 2016, mil alustasin ansambliga MandoTrio.“
Autor: Kristjan Kuusmik (1996) 2016. aastal
Seade: Kristjan Kuusmik
KARMOŠKAD
ANNIARU REINLENDER
„Anniaru reinlender“ on Piret Ausi (1971) 2021. aastal Karmoškakamraadide esimeses suvelaagris Põlvamaal valminud lugu. Autor ja seadja Piret Aus: „On pühapäev. Lahkumise päev. Istun Anniaru tare kuue ruuduga akendega tuulekojas lambanahaga kaetud tugitoolis ja joon kohvi. Aknast läbi metsviinapuu väätide paistev kastene muru on hommikupäikese käes sätendama löönud ja mu sõrmed hakkavad kohvikruusil viisijuppi mängima. Haaran kiirelt karmoška ja diktofoni, kartes lugu käest lasta. Kaks osa saavad salve ning kui lähen seda teistele ette mängima, siis saab sellest „Anniaru reinlender“, mille kingime oma võõrustajatele pulma-aastapäevaks.“
Autor: Piret Aus (1971) 2021. aastal
Seade: autor Piret Aus
Solist: autor Piret Aus
KIRMASK!
Seade põimib Setomaalt pärit viis lõõtsalugu. Kargus on õpitud liigijuht Evelin Leima järgi, seda on mänginud Ivan Vahelaan (1913–1997). „Tsura kadrilli“ on 1979. aasta arhiivisalvestusel mänginud Paul Rahasepp (1911–?). „Külatantsu“ (seto k „Külätands“) on 1984. aasta arhiivisalvestusel mänginud Aleksei Oroperv (1912–2004) Setomaalt. Kasatsk on avaldatud 2009. aastal väljaandes „Kalju Tero – Seto kuninga pillimees“, neid on mänginud Kalju Tero (1932–2011).
Seade: liigijuhi assistent Tuule Pihlap (2003)
KARMOŠKALE
Loo autor Jalmar Vabarna (1987) räägib 2006. aastal valminud muusika loomisest: „Zetode teisele plaadile oli vaja lisaks üht instrumentaalpala. Kristjan Priks arvas, et ma võiksin selle pala ise kirjutada. Mis seal siis ikka, läksime parasjagu sauna ja võtsin pilli ka kaasa. Priks läks lavale, mina jäin eesruumi. Tema siis lava pealt kuulas, mida mina eesruumis tegin, ja hõikas vahepeal: „Väga hea, pane sinna toonika!“ Kokku saigi üks tore lugu, mis sündis justkui kuninga ja alama suhtest: kuningas istus saunalaval ja mina tegin eestoas tööd. Jube tüütu lugu! Meloodialiin lõpeb alati toonikasse, see hakkas mind häirima ja tänu sellele tekkisid ka teatud variatsioonid.“
Autor: Jalmar Vabarna (1987) 2006. aastal
Seade: Arno Tamm (1985)
KUI LAPSENA LUSTILLA LUHAL
Seade aluseks on üldtuntud rahvaviis, sõnad „Kui lapsena lustila“ on avaldatud 1940. aasta väljaandes „Laulusõber 1“.
Seade: liigijuht Evelin Leima
KOONDORKESTER
TIIVASIRUTUS
„Tiivasirutus“ sündis 2023. aasta kevadel. Lugu tähistab autori jaoks südame avardumist ja sirutust muusikas. Autor ja seadja Koidu Ahk: „Lugu vaibib minu nädalase joogalaagri kogemusega 2022. aastal. Kogesin äraütlemata palju sirutusi ja hiljem leidsin, et mul õnnestus sirutus muusikasse sisse kirjutada. Kõik on rütmis, vaikuses, tasakaalus, kulgemises. Tiivasirutus kannab minu jaoks naiseks küpsemise teekonda, oma tee leidmist, oma teed mööda käimist. Mulle väga meeldib, et just Maimu Jõgeda mängib solisti osa, tema naiselik puudutus annab loole palju juurde.“
Autor: Koidu Ahk (1972) 2023. aastal
Seade: autor Koidu Ahk
Solist: Maimu Jõgeda (1993)
PULMAMAJA POOLE
Seade aluseks on lugu „Hommigul, kui võtsin sinna“, mida on 1967. aastal arhiivisalvestusel Tallinnas laulnud Sangastest pärit Helene Kukk (1894–1969).
Seade: Folklooriklubi Maatasa
WOKI-PEETRI LABAJALG
Seade aluseks on lugu „Leerimetsa woki-Peetri labajala walts“, mis on üles kirjutatud 1905. aastal Reigi kihelkonnas, kus seda on harmoonikal mänginud Jüri Koiv (?).
Seade: liigijuht Helin Pihlap
PEETRI POLKA
Seade aluseks on samanimeline lugu, mida on 1938. aasta arhiivisalvestusel viiulil mänginud Hindrek Pukk (1875–?) Saarde kihelkonnast.
Seade: Tarmo Kivisilla (1972)
LÕPULUGU
LÄHME, LÄHME, KÄIME, KÄIME…
Seade põimib Kodavere kihelkonnast pärit viisi, mis on 1905. aastal üles kirjutatud Kristjan Sepa (?) lauldu põhjal, ning Haljala kihelkonnast pärit sõnad, üles kirjutatud 1892.–1894. aasta kogumisretkel Eeva Kasiku (?) lauldu põhjal.