Laulupeo aasta raiuti kivisse

Sel suvel toimunud XXVIII laulupidu „Iseoma“, kus osales 31 817 esinejat, on Tallinna lauluväljakul asuval laulupidude alleel nüüdseks kivisse raiutud ja jäädvustatud. XXVIII laulu- ja XXI tantsupeo „Iseoma“ tuli süttis 15. juuni päikesetõusul Eesti Rahva Muuseumi õuel. Sündmust jääb meenutama Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Seltsi eestvõttel muuseumi vabaõhualale maakividele paigaldatud vasest mälestusplaat. 

XXVIII laulupidu toimus Tallinna lauluväljakul 3.–6. juulil. Seda jääb meenutama mälestustahvel lauluväljaku laulupidude alleel, mis avati 26. juunil 2023. Allee on mõtteline jätk 1994. aastal pooleli jäänud aumüürile, sest seda ääristavad kividele kantud viimaste laulupidude arvud. Alleel on nüüdseks kuus uut tahvlit, mis jäädvustavad alates 1999. aastast toimunud üldlaulupidusid.
„Lauluväljaku jaoks on oluline, et laulupidu ei kestaks meie alal vaid peonädalal, vaid oleks nähtav ja tajutav kogu aeg,“ ütles lauluväljaku juht Urmo Saareoja. „Laulupeomüüri lugu jäi 1994. aastal pausile, ja kui me selle traditsiooni 2023. aastal koos laulurahvaga taaskäivitasime, oli selge, et tegemist on millegi väga olulisega. Mälestussein ja laulupidude allee kannavad seda lugu edasi ning 2025. aasta „Iseoma“ kivisse raiutud graveering on selle loomulik jätk. See on tugev märk sellest, et laulupidu on meie alal alati kõige olulisemal kohal,“ selgitab Saareoja.

2021. aastal paigaldati ERMi Sõprade Seltsi eestvõttel Eesti Rahva Muuseumi vabaõhualale laulupeotamme juurde maakividele vasest mälestusplaadid, et meenutada 2014. ja 2019. aastal toimunud üldlaulupidude tule süütamist muuseumi õuel. Nüüd on maakividele lisandunud plaat, millelt saab lugeda, et 2025. aasta 15. juuni päikesetõusul süüdati muuseumi juures ka XXVIII laulu- ja XXI tantsupeo „Iseoma“ tuli. Seega on ERMi Sõprade Seltsi abiga tähistatud ERMi pargis kolme laulu- ja tantsupeo tuleteekonna algus.

XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu „Iseoma“ toimus 3.–6. juulil 2025 Tallinnas. Laulupeo kunstiline juht oli Heli Jürgenson, tantsupeo pealavastaja Helena-Mariana Reimann ning rahvamuusikapeo üldjuht Helin Pihlap. Laulu- ja tantsupeo korraldas Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus. 

XXVIII laulu- ja XXI tantsupeol „Iseoma“ osales kokku 41 192 esinejat. 
Tantsupeo kolmel etendusel esines rekordilised 10 938 tantsijat, sh 38 väliskollektiivi ligi 600 osalejaga. Tantsupeo etendusi vaatas kohapeal kokku u 44 000 inimest.
Rahvamuusikapeol astus lavale 88 kollektiivi ja 65 üksikmängijat. Kokku osales suvisel rahvamuusikapeol 765 muusikut.
Laulupeolisi oli 31 817.
Laulupeol esines 45 väliskollektiivi 1545 osalejaga. Nende hulgas oli 31 Eesti kollektiivi välismaalt, kokku 1067 inimest ja 14 külaliskollektiivi 478 inimesega.
Laulupeo kontserte vaatas kohapeal kokku u 79 000 inimest.
Laulu- ja tantsupeo eel toimus üle Eesti 550 maakondlikku eelproovi.
Esimest korda olid kõik kolm üldjuhti naisterahvad: laulupeo kunstiline juht oli Heli Jürgenson, tantsupeo pealavastaja Helena-Mariana Reimann ja rahvamuusikapeo loominguline juht Helin Pihlap.

TOITLUSTUS JA KÄEPAELAD
Peolised sõid ära 177 720 Balbiino jäätist ja ligi 205 000 Leiburi leivaviilu.
Peolistele serveerisid naiskodukaitsjad peo jooksul 178 000 portsjonit suppi, mis tegi kogu nädala peale kokku 70 tonni suppi.
Sel korral toodeti osalejatele ligi 14,7 km riidest käepaelu, mis olid valmistatud taaskasutatavast PET plastist.

VABATAHTLIKUD
Naiskodukaitse kaasas ligi 170 vabatahtlikku.
Meditsiinitoimkonnas toimetas ligi 100 vabatahtlikku.
Politsei kaasas ligi 100 abipolitseinikku.
Vabatahtlikke päästjaid oli ligi 40.

NOORIMAD JA VANIMAD OSALEJAD
Kõige noorem üldpeol osaleja oli 6-aastane Isabella, kes oli tantsupeoline.
Kõige noorem laulupeoline oli 6-aastane Leeni.
Kõige noorem rahvamuusikapeoline oli 7-aastane Adeele.
Kõige vanem üldpeol osaleja oli 93-aastane Lille Õie, kes oli laulupeoline.
Kõige vanem tantsupeoline oli 80-aastane Peet-Mati.
Kõige vanem rahvamuusikapeoline oli 81-aastane Kalle.

KESKMINE LAULU- JA TANTSUPEOLINE
Keskmine laulupeoline oli 26-aastane. Levinuim laulupeolise nimi oli Laura või Oliver.
Keskmine tantsupeoline oli 34-aastane. Levinuim tantsupeolise nimi oli Katrin või Martin.
Keskmine rahvamuusikapeoline oli 35-aastane. Levinuim rahvamuusikapeolise nimi oli Kadri või Indrek.
Keskmise peolise vanus oli 28 aastat.
Kõige populaarsem naisenimi kogu peol oli Laura, mehenimi Martin.

TULE TEEKOND
Tuli läbis ligi 3200 kilomeetrit maal ja merel.
Tule teekonnast sai osa ligi 31 700 inimest.
Tuli külastas 211 punkti üle kogu Eesti.
Kõige rohkem peatuseid tegi tuli Võru- ja Jõgevamaal – 23.
Kõige pikema teekonna läbis tuli Tartumaal – 365 km.
Enim oli tule tervitajaid Pärnumaal – ligi 5000.
Laulu- ja tantsupeo tuli süttis 15. juuni päikesetõusul Tartus Eesti Rahva Muuseumi juures.
Laulu- ja tantsupeo tuletulemine kestis 18 päeva, mille jooksul läbis tuli 15 maakonda.

SADEMED
Keskkonnaagentuur paigaldas Tallinna lauluväljakule esimest korda ajutise sadememõõtja, et mõõta saju hulka millimeetri täpsusega. Ajavahemikus 05.07 kell 9.00 kuni 06.07 kell 21.00 sadas lauluväljakul kokku 28 mm. Võrdluseks: juulikuu sademete norm on 82 mm ehk lauluväljakul sadas 36 tunniga maha 35% juulikuu sajunormist.