Laulupeo avakontsert pakkus unustamatuid elamusi
XXVIII laulupeo avakontserdile eelnes rongkäik ning 45 000 peolist tõid ilmast hoolimata lauluväljakule endaga kaasa rohkelt rõõmu ja elevust. Avaühendkoorile järgnes valikkooride kontsert, erakordse atmosfääriga lauluväljakul.
Tuli jõudis laulukaare ette tantsupeo pealavastaja Helena-Mariana Reimanni ja tema assistentidega. Seejärel liikus tuli laulupeo kunstilise toimkonna kätte – kunstilisele juhile Heli Jürgensonile ja tema assistendile Rasmus Puurile. Laulupeo avas dirigent Raul Talmar Mihkel Lüdigi lauluga „Koit“, mis kõlas võimsalt ühendkooride esituses ning mille viimaste sõnade juures süütasid Heli Jürgenson ja Rasmus Puur ka tule lauluväljaku tuletornis.
Pärast tule süütamist pidas kõnet Eesti Vabariigi president Alar Karis, kes rõhutas, kuidas tänases maailmas – enam kui kunagi varem – on oluline, et me üksteist hoiaks. „Me ei saa lakata üksteist hoidmast. Me ei saa lakata meid tänasesse toonud esivanemate tarkust ja kultuuri edasi kandmast. Me ei saa oma sisemisest leelost lahti öelda. Et saaksime ise olla ohjade hoidjad ja köite köitjad. Et meie iseoma leelo kestaks igavesti! Elagu Eesti!“ kõneles president.
Heli Jürgenson jäi kontserdiga väga rahule. „Minu meelest sai väga ilus kontsert ja mul on hea meel juba sellepärast, et kõik sujus kuni viimase hetkeni ja lavalt lahkuvate koorideni,“ sõnas Jürgenson. Ta tundis kooride rõõmu ja rahulolu, sest sai palju tagasisidet lauljatelt. „Ma tajusin väga kõrget vokaalset kvaliteeti, mis tegi mind õnnelikuks,“ ütles Jürgenson.
Rasmus Puuril jagub samuti tugevaid emotsioone. „Puht kunstiliselt – kuidas see koor laulis, kuidas dirigendid oma ideid ellu viisid ja kuidas see kontakt kooriga oli tõesti kõigil dirigentidel suurepärane,“ ütleb Puur. Tal on hea meel, et vaatamata vihmale ei teinud koor allahindlust enda tööle. „Sa tundsid seda, kuidas koor tahab laulda! Pikad proovipäevad, vihmane rongkäik ei heidutanud, vaid pigem vastupidi – lisas erilise hinguse,“ sõnas Puur.
Avakontserdi keskpaigas ilmusid laulukaarele Sander Joone loodud animatsioonid, mis kuvati projektoriga laulukaarele. Joone sõnul sai õhtu jooksul nautida mitmesuguseid visuaale, mis olid inspireeritud nii lugude temaatikast, nende autoritest kui ka „Iseoma“ kujunduskontseptsioonist „Ühendatud erinevused“.
Avakontserti oli tulnud vaatama Marita koos kaaslasega. „Avakontserdil oli uudset muusikat, mida polnud varem kuulnud. Enamik etteastetest olid helged ja hajutasid mõtteliselt pilved lauluväljaku kohalt laiali. Kokku moodustas see põneva terviku, mis mõjus väga värskendavalt,“ lisas ta.
Lauluväljaku spetsiaalselt kohandatud sektoris sai viipekeele tõlke vahendusel peost osa kümmekond kurti ja vaegkuuljat. „Olen väga tänulik, et meie peale on mõeldud ja on võimaldatud nii viipekeelne kui ka kirjeldustõlge,“ ütles viipekeele tõlke lahendusest osasaanu. „See on väga kasulik. Siin on meid vähe, aga kodudes vaatavad paljud laulupidu ülekande vahendusel.“
Hoolimata peaaegu pidevast vihmasajust õnnestus kontsert erinevalt kahe aasta tagusest noortepeost katkestusteta lõpuni viia. Küll aga otsustas osa külastajaid ilmselt vihmase ilma tõttu teleülekande kasuks.
GALERII (fotod Rein Leib): https://gallery.reinleibphotography.eu/laulupeoavakontsert/
XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu „Iseoma“ toimub 3.–6. juulil 2025 Tallinnas. Laulupeo kunstiline juht on Heli Jürgenson, tantsupeo pealavastaja on Helena-Mariana Reimann ning rahvamuusikapeo üldjuht on Helin Pihlap. Laulu- ja tantsupeo korraldajaks on Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus. https://2025.laulupidu.ee/visuaalia-ja-vaartused/
Lisainfo:
XXVIII laulu- ja XXI tantsupeo pressiteenistus
press@laulupidu28.ee
5866 5990