Leedu tähistab oma laulupeo sajandat juubelit

Sel nädalal tähistab Leedu oma laulupeo sajandat juubelit. Nädalasse mahub mitmeid erinevaid sündmusi nagu näiteks Vingis pargis toimuv kõrgetasemeline  ja mitmekesine ansamblite etendus, tantsupidu, rahvateatrite etendused, puhkpilliorkestrite ja kannelde kontserdid ning mitmed muud sündmused. Nädal tipneb laulupeoga mille juhtmõtteks on  „Et mets haljendaks“. Laulupeole eelneb osalejate pidulik rongkäik läbi Vilniuse kesklinna Vingis parki.

Laulupeole, mis on järjekorras juba 21. on peo kodulehe andmetel oodata ligikaudu 12 000 lauljat. Juubelilaulupeo juhtmõte “Kad giria žaliuotų” (Et mets haljendaks) tähistab korraldajate sõnul kogukonna soovi tunnustada neid, kes rohelise metsa sajand tagasi istutasid. Keskseks märksõnaks on elu ning soov tuletada kogukonnale meelde kohustust tänagi kasvatada metsa, et ka järgmised põlvkonnad saaksid nautida selle varju.

Laulupidu peetakse Leedus traditsiooniliselt 6. juulil, mis on Leedu riikluse päev ehk kuningas Mindaugase kroonimise päev. 13. sajandil elanud Mindaugasest sai Leedu esimene ja viimane kuningas, kui vürst Mindaugas ja tema abikaasa Morta paavsti loal aastal 1253 kuningaks ja kuningannaks krooniti. 

Päev varem, 5. juulil toimub Leedu jalgpalli föderatsiooni staadionil tantsupidu pealkirjaga „Üle aegade sildade“, millel osaleb üle 9000 rahvatantsija. Kokku annavad tantsijad 2 etendust, mis räägivad silla sümbolile toetudes aja kulgemisest ja muutumisest. Neljaosalisel etendusel osalevad erinevates vanustes tantsijad.

Korraldajate teatel osalesid Leedu laulupeo programmi arvatud rahvusvahelisel folkloorifestivalil Baltica ka meie „Leigarite“ laulurühm, kes astus laulupeo raames üles oma kavaga 2. juulil.

6. juulil toimuval juubelilaulupeol on Eestist osalemas siinne lätlaste laulukoor “ Ziemeļu balsis” (Põhja hääled). Koor on aastast 2012 tegutsemas Tallinnas ja Tartus ning koori juhatavad dirigendid Rihards Zariņš ja Matīss Briedis. 

Esimene laulupidu toimus Leedus 1924. aasta augustis. See peeti toonases pealinnas Kaunases 97 koori osalusel. Enne teist maailmasõda jõuti Leedus pidada kokku kolm laulupidu.

Esimene pealesõjaaegne laulupidu peeti Leedus 1946. aastal mil see esimest korda toimus Vilniuses.  1960. aastal, kui Tallinnaski peeti esimest korda pidu uue vastvalminud laulukaare all, toimus laulupidu ka Leedus laulupidu Vingis pargis kus samal  aastal oli valmis saanud Tallinnaga äravahetamiseni sarnane laululava, mis samuti oli ehitatud  Alar Kotli projekti järgi. 

Koorimuusika ja laulupeod kogusid Leedus 1960-tel aastatel populaarsust. Valmisid väiksemad laululavad erinevates regioonides ning esimene noorte laulupidu peeti seal 1964. aastal. Eestis toimus esimene noorte laulu- ja tantsupidu 1962. aastal.

Esimest korda osalesid rahvatantsuansamblid ja rahvateatrid laulupeol 1970. aastal. Samal aastal toimus ka esimest korda rongkäik läbi Vilniuse kesklinna laulupeo toimumispaika Vingis parki.

Samuti nagu Eestis, oli ka Leedus laulupeo traditsioon 1980-te aastate teisel poolel oluliseks rahvusliku ärkamisaja vaimsuse kandjaks ning just laulukaare alt sai ka Leedus alguse laulev revolutsioon. 1990. aastal toimus laulupidu Leedus juba tugevate muutuste tuules. Laulupeo programmi lisandus folklooriõhtu.

Vabas Leedus toimunud laulupeod on sageli olnud pühendatud riigile olulistele sündmustele või tähtpäevadele. Näiteks viimase üldlaulupeoga, mis toimus 2018. aastal tähistati Leedu Vabariigi 100. juubelit. 

Siiani on nädalapikkuse programmi ühiseks nimeks laulupidu, olgugi, et tähtsal kohal on ka rahvatants, puhkpillimuusika ja rahvakultuur oma erinevates ilmingutes. Leedu laulupeo traditsioon on oluline rahvuslik ühendaja, mis toob alati kokku leedukad tervest maailmast. 

Eesti, Läti ja Leedu laulupeo traditsioon on aastast 2003 ühiselt kantud UNESCO vaimse maailmapärandi nimekirja. Eesti laulupeo traditsiooni algus ulatub aastasse 1869 ning käesoleval aastal möödub 155 aastat esimesest laulupeost. Lätis toimus esimene laulupidu 1873. aastal ning möödunud aastal tähistati Riias laulupeo 150. juubelit.

Rohkem infot Leedu juubelilaulupeo kohta on leitav peo kodulehelt: http://dainusvente.lt