Esinejate ettekanded

Eesti ettekannete lühikokkuvõtted

Ingrid Mänd ja Karel Johannes Vähi

Ülevaade koori- ja tantsujuhtide arvukusest ja vanuselisest jaotusest ning sellega kaasnevatest ohtudest ja võimalustest.
Laulu- ja tantsupeo protsess kui oluline paikkondliku identiteedi ja kultuurielu hoidja.
Kõrgkoolides on võimalik õppida koorijuhi, muusikaõpetaja ja koreograafia erialadel. Üha olulisemaks muutub aga täiendkoolituste roll, mis peab tagama koori- ja tantsujuhtide professionaalsuse.
Tasustamise põhimõtted üle riigi on väga erinevad ning sõltuvad omavalitsuse seatud põhimõtetest. Riiklikult on loodud palgatoetusmeede, millest on võimalik teatud kriteeriumite alusel osa saada kõigil tegutsevatel koori- ja tantsujuhtidel.
Laste ja noorte harrastuse tagamisel on võtmeroll koolidel ning nende juures tegutsevatel kollektiividel.
Tähelepanekud, millega tuleb arvestada selleks, et 2039. aastal toimuval üldlaulu- ja tantsupeol oleks piisavalt osalejaid ning neil omakorda haritud ja kvalifitseeritud juhid.

Aarne Saluveer

Laulupidu on Eesti vabadusemajakas mis on kahel korral ajaloos näidanud meile teed vaimsel teekonnal vabadusele Tsaari Venemaa provintsist iseseisva riigi rajamisel ning Nõukogude okupatsioonist laulva revolutsiooni toel taasiseseisvumisel.

Enam kui 150 aastase ajaloo jooksul on see rahvast ühendavasse muusikaline suursündmus olnud pidevas arengus milles on oluline osa traditsiooni mõtestamisel ja ajakohastamisel. Sarnasusi ja erisusi on kõigi kolme Balti riigis pidudel.

Püsimajäämine tähendab tarka paindlikkust ja kohanemist ajaloo muutuvas keskkonnas. Vaatleme kuidas näeme laulupidu tänases maailmas – millised on selle olulised traditsioonilised alustalad ja mida oleme kaasajastamas

Kohaneda või mitte kohaneda – ja kuidas kohaneda. Selles on küsimus…

Läti ettekannete lühikokkuvõtted

Anda Laķe. Läti Kultuuriakadeemia (IV sessioon) Eesti, Läti ja Leedu elanike arvamus laulu- ja tantsupeost

Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupidude traditsiooni ainulaadsus on aastakümneid köitnud harrastajate kogukondi ning arendanud muusika- ja tantsukunsti, kuid tekitanud ka küsimusi erinevate riikide teadlaste seas. Eesti, Läti ja Leedu ajaloolased, muusikateadlased, koreograafid, etnoloogid/etnograafid, antropoloogid, kultuuri- ja folklooriuurijad, kultuuri- ja kunstisotsioloogid, kultuurikorralduse ja kommunikatsioonieksperdid, politoloogid ja isegi neuroteadlased on oma uuringutes, doktoritöödes, monograafiates, teadusprogrammides, EL-i rahastatud uurimisprojektides ja lepingulistes uuringutes otsinud vastuseid väga mitmesugustele traditsiooniga seotud küsimustele. Eesmärk on kasutada erinevate teadusvaldkondade tööriistu ja meetodeid, et mõista, mida on vaja traditsiooni edasiandmiseks.

Uurimisandmeid arutatakse ja analüüsitakse kriitiliselt, võttes arvesse erinevate sidusrühmade huve, mis lisavad teemale tundlikkust. Käesoleva raporti keskmes on seni ainus uuring (2017), mis hindas kolme riigi elanike kogemusi ja hoiakuid. Selle raames koguti kvantitatiivseid ja võrreldavaid andmeid Eesti, Läti ja Leedu elanike arvamuste kohta seoses osalemisega laulu- ja tantsupidude protsessis.

Andmed toovad esile kolme riigi elanike sarnased ja erinevad kogemused, mis viitavad traditsiooni seosele laiemate majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja hariduslike teguritega. See kontekst määrab traditsioonil põhineva kultuuriilmingu mitmekesisuse igas riigis ning loob dünaamilise keskkonna kogemuste vahetuseks järgmistes valdkondades: 1) harrastajate kunstilise tegevuse kindlustamine ja toetamine, 2) muusika- ja tantsukunsti esteetilised praktikad, 3) harrastajate tegevus ja pidude korraldamine, 4) haridusprogrammid jne.

Balti riikide elanike arvamuste ja kogemuste võrdlemine võimaldab hinnata erinevate kontekstide olulisust traditsiooni arengus ja muutumises, nähes erinevusi mitte takistusena, vaid märgina sellest, et laulu- ja tantsupeo ökosüsteemid suudavad püsima jääda ja areneda.

JĀNIS BALTIŅŠ

Läti koorijuhtide erialase väljaõppe üldine olukord, noorte dirigentide areng ja motivatsioon osalemiseks laulu- ja tantsupeo liikumises ning traditsiooni hoidmises:

Kooride igapäevase tegevuse eelduseks pidude vahelisel ajal on professionaalse kvalifikatsiooniga koorijuhid ja koormeistrid;
Praeguste Jāzeps Vītols’i Läti Muusikaakadeemia üliõpilaste, magistrantide ja viimase kümne aasta jooksul muusikaakadeemia lõpetanute professionaalse tegevuse valdkonnad ja motivatsioon;
Erialase väljaõppe võimalused – võimalus omandada nii koorijuhi kui ka muusikaõpetaja kvalifikatsioon Jāzeps Vītols’i Läti Muusikaakadeemias.

Mille üle me uhked oleme? – Jurģis Spulenieks (LV)

Esiteks oleme uhked laulu- ja tantsupeo osalejate üle, kes esindavad erinevaid elualasid, usundeid ja isegi rahvusi. See muudab peo väga kaasavaks sündmuseks, mis ühendab ühiskonda ja tunnustab mitmekesisust. See on eriti oluline ajal, mil kultuur on üks sisejulgeoleku tagajaid. Osalejad pühendavad oma vaba aja selle kultuuriilmingu hoidmisele. Seekord ma ei räägi statistikast – need on vaid numbrid –, sest me oleme uhked iga osaleja üle, kes rikastab oma laulude ja tantsudega iseenda ja kogu publiku peokogemust. Aga me ei piirdu ainult sellega. Oleme uhked ka harrastusteatrite, puhkpilliorkestrite, kandleansamblite, folkloorigruppide ja kõigi teiste üle, kes on valmis ühise eesmärgi nimel teineteisele käe ulatama, et laulu- ja tantsupidu teoks saaks.
Oleme uhked oma kollektiivijuhtide üle! Neil tuleb ületada erinevaid probleeme, et hoida kunstilist kvaliteeti, hoida ühte ja tunda toetust, mis tugevdab meie väärtusi.
Auhinda „Platinum Mouse“ (Plaatinahiir) on antud välja alates 2007. aastast. Selle eesmärk on tõsta esile Lätis loodud edukaid digilahendusi, tunnustada silmapaistvate projektide autoreid ja arendajaid ning suurendada teadlikkust tehnoloogia sisukast kasutamisest ühiskonnas, äris, valitsemises ja hariduses. Teenuste kategoorias pälvis „Riikliku digipöörde“ eest auhinna Läti rahvakultuuri keskuse (LNKC) 2023. aasta laulu- ja tantsupeo andmehalduse infosüsteem VIDDIS. Projekti arendas LLC „ZZ Dats“.
Mängufilm „Zeme, kas dzied“ („Maa, mis laulab“) on esimene kinoteos Lätis ja maailmas, mis käsitleb UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja kantud Balti riikide laulu- ja tantsupeo traditsiooni. „Maa, mis laulab“ jutustab loo Läti rahvuse sünnist esimese Läti laulupeo ajal 1873. aastal. Filmis osalevad 85 koori, tantsurühma ja harrastusteatrit.

Tantsurühma juht Lätis – Kas ta on (kirjanduslik tegelane) Dullais Dauka või (legendist tuntud) Gaismas pils/Valguse loss? (Jānis Purviņš, LV)

Läti rahvatantsu tipphetk on kahtlemata Läti laulu- ja tantsupidu, mille raames korraldatakse traditsiooniliselt staadionil tantsuetendus. Seda iseloomustavad rühmatantsud, ühtne repertuaar ja rahvariided. Tantsude loomine, lavastamine, lihvimine ja harjutamine ning lõpuks esinemine on iga tantsurühma igapäevane töö. Siinkohal on ülimalt tähtsad pidudevahelised üritused, loomeprotsessi toetamine ja koolitusvõimalused tantsurühmade juhtidele. See kõik aitab kaasa, et tantsupidu toimiks järjepideva protsessina.

Kuidas on olukord Lätis? Milline on huvi ja osalus tantsurühmades? Milliseid haridus- ja koolitusvõimalusi pakutakse? Kuidas toetatakse tantsurühmade ja nende juhtide ettevalmistust tantsupeoks? Ja milline on tantsurühma juhi roll tegelikult? Kas ta on isehakanud uuriv vaim ja unistaja, kes igatseb jõuda kauge silmapiirini, või professionaal, kelle ümber inimesed koonduvad ning kes on oluline kultuurikandja oma vallas või piirkonnas?

Läti koolinoorte laulu- ja tantsupidu – traditsioon ja kestlikkus (Agra Bērziņa, LV)

Läti koolinoorte laulu- ja tantsupidu on pikaajaline ja püsiv traditsioon, mida iseloomustab kogemusele toetuv eesmärgipärane ja kestlik areng. Traditsiooni säilitamist ja arendamist tagab riigi ja kohalike omavalitsuste toetus ning avalikkuse huvi hoida laulu- ja tantsupeo traditsiooni kui rahvuslikku väärtust.

Pidude järjepidevuse tagavad:

igapäevane rutiinne töö, proovid, tunnid,
kontserttegevused, piirkondlikud ja üleriigilised üritused,
õpilaste, lapsevanemate ja õpetajate motivatsioon,
õpetajate ja juhendajate toetusmeetmed.

XIII Läti koolinoorte laulu- ja tantsupidu toimub Riias 2025. aastal. 21 üritusel (kontserdid, näitused ja muud üritused) osaleb ligikaudu 30 000 – 35 000 inimest. Kokku on 15 toimumiskohta.

Laulu- ja tantsupeo kestlikkus (Sarmīte Pāvulēna)

Läti tähistas laulu- ja tantsupeo traditsiooni 150. aastapäeva 30. juunist kuni 9. juulini 2023. Pidustustest võttis osa üle 40 000 osaleja, kokku toimus 60 üritust. Laulu- ja tantsupeo traditsioon on kogukonnale väga oluline, mida kinnitab ka fakt, et 80% osalejatest võtab sellest osa korduvalt. 74% osalejatest on pidustustega väga rahul.

Milline on olukord täna?

Kultuuripoliitika pikaajaline planeerimine on hädavajalik.

Kollektiivide juhtidele tuleb tagada piisav tasu. Esimene samm on astutud ning valitsus on eraldanud sihtotstarbelisele toetusele täiendavalt 1,2 miljonit eurot. 2026. aastal hinnatakse reformi tulemusi. Reformiga jätkatakse 2027. aastal.
Pidude korraldamiseks tuleb luua kestlik organisatsiooniline mudel. Läti koolinoorte laulu- ja tantsupeo ning üleriigilise laulu- ja tantsupeo korraldamise ühendamine tagaks järjepidevuse ja sujuvama koostöö.

Zanda Mūrniece (LV)

Läti laulu- ja tantsupeo traditsiooni säilitamiseks pideva protsessina, mille kõrghetkedeks on üleriigiline laulu- ja tantsupidu ning koolinoorte laulu- ja tantsupidu, rakendatakse mitmesuguseid meetmeid. Tegeletakse nii juhendajate professionaalse arengu ja täiendõppega kui ka ühiste tantsuoskuste arendamisega pidude vahelisel ajal toimuvatel tantsusündmustel. Samuti jälgitakse kollektiivide loomingulist tegevust (võistlused, kontserdid jms), toetatakse loomeprotsessi ning arendatakse tantsupeole sobivat infrastruktuuri ja esinemispaiku.

Läti tantsupeo traditsioon sai alguse 1930. aastatel, mil osales paarsada tantsijat. Esimesed tantsuetendused toimusid staadionitel või muudes suurtes peopaikades. Peaaegu 100 aastat hiljem, 2023. aastal, osales XVII tantsupeol 17 543 tantsijat ning 2025. aastal on XIII Läti koolinoorte laulu- ja tantsupeole oodata 18 500 tantsijat.
Praegu toimub Läti üleriigiline tantsupidu ja Läti koolinoorte tantsupidu multifunktsionaalsel staadionil Riias – 1927. aastal rajatud rahvusstaadionil Daugava.
2018. aastal avati staadioni rekonstrueeritud tribüünid – pealtvaatajate istekohtade arvu suurendati 5 560-lt 10 461-le. 2024. aastal uuendati väljaku katet ning renoveeriti kergejõustiku- ja jalgpalliväljak, et tagada kaasaegne keskkond proovideks ja tantsuetenduste läbiviimiseks.
Alates 1985. aastast on tantsupeo tarbeks kasutusel jalgpalliväljaku murukate, mis oluliselt parandab tantsupeo etenduste kunstilist kvaliteeti.
Tantsupeo loomeprotsessi olulise komponendina kasutatakse suureformaadilisi lavakujundusstruktuure, mis täidavad nii kontseptuaalset kui kunstilist funktsiooni, piiritledes ruumi ja võimaldades etendusel osalevate arvukate tantsijate rühmitamist.

Lauris Goss (LV)

Mežaparksi suur lava on kultuuriliselt ja ajalooliselt oluline ehitis Riia linnas asuval rohealal – metsapargis nimega Mežaparks. See kompleks hõlmab vabaõhulava, kontserdisaali, näitusesaali, paviljoni ning mitmeid konverentsi- ja seminariruume.

Suur lava on oluline kultuuri- ja ajaloomälestis, mis on aastate jooksul kujunenud Läti laulu- ja tantsupeo alaliseks toimumispaigaks. Pidude traditsioon ulatub enam kui 150 aasta taha. Kuigi vabaõhulava on mitmeid kordi rekonstrueeritud ja laiendatud, on säilinud selle algupärane ajalooline ilme ning see on ideaalne paik suurte kultuuri- ja meelelahutusürituste korraldamiseks.
Mežaparksi suure lava ehitamine algas 1954. aastal ja see oli ennekõike mõeldud Läti laulu- ja tantsupeo toimumiskohaks.
Pärast ulatuslikku rekonstrueerimist on Mežaparksi suure lava ala suurenenud umbes 92 000 ruutmeetrilt üle 146 400 ruutmeetrini. Pealtvaatajate ala suurus on 22 000 ruutmeetrit, kus on paigaldatud 30 557 teisaldatavat istekohta; lisaks mahutab seisuala veel kuni 50 000 inimest. Kooritribüünid on nüüd piisavalt suured, et mahutada kuni 16 000 lauljat.
Mežaparksi suure lava „Hõbesalu” lugu algab 2007. aastal. Selle arhitektuurse ja kunstilise kontseptsiooni autoriteks on Austris Mailītis, Ivars Mailītis ja Matīss Mailītis, samuti peaarhitekt ja projektijuht Juris Poga. Uuendatud lava arhitektuurikontseptsioon põhineb läti rahvalauludel, väljendades looduse ja inimeste sünergiat.
Pärast põhjaliku rekonstrueerimise lõpetamist 2021. aasta suvel sai Mežaparksi suure lava haldajaks Põhja-Riia kultuuriühendus, kuhu kuuluvad ka VEF Kultuuripalee ja Kultuuripalee „Ziemeļblāzma“, mis kujundavad selle Riia linnaosa kultuurielu.

Mežaparksi suure lava viiel korrusel asuvad järgmised avarad ruumid:

akustiline kontserdisaal, kus on 500 istekohta ja suured lavatagused ruumid koos uhkete garderoobidega,
näitusesaal,
3 seminariruumi / konverentsisaali, mis mahutavad 50–240 inimest,
paviljon seminaride ja mitmesuguste ürituste jaoks.

Leedu ettekannete lühikokkuvõtted

Peamised tegurid laulu- ja tantsupeo protsessi jätkusuutlikkuse tagamiseks (Ieva Krivickaitė)

Laulu- ja tantsupeo protsessi peamised osapooled Leedus on harrastuskollektiivid, valitsus ja ühiskond; kõik nad andsid olulise panuse selle jätkusuutlikkusse viimase peotsükli jooksul.
Leedu laulu- ja tantsupidu tähistas sel aastal oma 100. aastapäeva, mis sai tugeva toetuse osaliseks.
Aastapäevaks valmistumisel laiendati laulu- ja tantsupeo seadust mitmete määrustega.
Selle aasta peo õnnestumise üheks võtmeteguriks oli edukas koostöö nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil.
Sel aastal peetud eduka peo üks peamine tulemus on laulu- ja tantsupeo staatuse oluline paranemine Leedu ühiskonnas.
Edasine väljakutse on hea hoo säilitamine olukorras, kus tulevased peod pole seotud ühegi suure tähtpäevaga.
Vastupidiselt ootustele ei avaldanud pandeemia negatiivset mõju laulu- ja tantsupeo protsessile Leedus.

Noorte koorijuhtide motiveerimine Leedus: olevik ja tulevik (Linas Balandis)

Ettekanne keskendub noorte koorijuhtide motiveerimisele, et tagada nende kvaliteetse töö jätkumine. Teemat käsitletakse kahel tasandil:

Ülevaade ja esitlus praegustest headest näidetest Leedus (2024. aasta laulu- ja tantsupidu, Rahvuslik Noortekoor, Noorte Dirigentide Arendamise Programm jne), samuti projektid, mille algatas Šiauliai Riiklik Koor “Polifonija” (noorte koorijuhtide meistriklassid, õppereiside programm jne).
Tulevaste võimaluste hüpoteetiline esitlus, sealhulgas institutsionaalne koostöö Leedu ja teiste Balti riikide vahel.

Tantsurühmade juhtide professionaalne koolitus Leedus (Živilė Adomaitienė)

Ettekandes käsitletakse tantsurühmade juhtide praegust olukorda, probleeme ja tulevikuväljavaateid, keskendudes järgnevale:

Juhendajate olemasolu on eeldus tantsurühmade tegutsemiseks, samuti tantsupeol ja muudel sellega seotud sündmustel.
kollektiivijuhtide kvalifikatsiooni süstemaatilise täiustamise võimalused;
noorte spetsialistide arenguprogramm.

Millist pidude toimumispaika me vajame? (Saulius Liausa)

Leedus ei kuulu pidude toimumispaigad korraldajatele (Leedu Rahvakultuurikeskus).
Pidude eel viisid omanikud läbi hooldustöid, kuid suuri rekonstueerimisi ei toimunud.
Vilniuse peamised peopaigad on Vingio pargi lava, kus toimub laulupäev, Kalnų pargi lava, kus toimub ansamblite õhtu, ja Leedu Jalgpalliliidu staadion, kus toimub tantsupäev.
Kõikidel toimumispaikadel on oma probleemid, kõige hullem on olukord tantsupäeva toimumispaigas.
On tekkinud arusaam, et Vingio pargi lava vajab rekonstrueerimist.
Kaunase lauluväljak rekonstrueeriti enne käesoleva aasta tähtpäeva (esimene laulupidu toimus Kaunases 1924. aastal) ja seal korraldati selle aasta peo esimene sündmus.

Esitlus viimase aja parimatest näidetest, mis toetavad laulu- ja tantsupeo jätkusuutlikkust (Ieva Krivickaitė videoesitlus):

Metsade istutamise algatus täiendas tänavuse peo teemat („Kasvagu roheline mets“) ning laulu- ja tantsupeo osalejad istutasid puid umbes 100 paigas üle kogu riigi, samuti istutati 100 sümboolset tammepuud, et tähistada 100. aastapäeva.
Peo soojendusena toiminud laulupeo ringreis Leedus hõlmas 11 sündmust eri piirkondades.
Ühendatud Leedu Lastekoor juhendas 800 õpilast, kes ei olnud varem koorides laulnud, et nad saaksid osaleda laulupäeval.
Algatus „Kogu Leedu tantsib“ kutsus tavainimesi osalema rahvatantsus linnaväljakutel.
Neuroteadlaste meeskond viis läbi uuringu muusika mõju kohta heaolule, kaasates peol osalejaid ja publikut; tulemusi esitletakse mais.