Esinejate ettekanded

Leedu ettekannete lühikokkuvõtted

Laulu- ja tantsupeo protsessi peamised osapooled Leedus on harrastuskunstirühmad, valitsus ja ühiskond; kõik nad andsid olulise panuse selle jätkusuutlikkusse viimase tsükli jooksul.
Leedu laulu- ja tantsupidu tähistas sel aastal oma 100. aastapäeva, mis sai osaks tugeva toetuse.
Aastapäevaks valmistumisel laiendati laulu- ja tantsupeo seadust mitmete lisaseadustega.
Selle aasta pidude õnnestumise üheks võtmeteguriks oli edukas koostöö nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil.
Üks selle aasta edu peamistest tulemustest on oluliselt paranenud laulu- ja tantsupeo staatus Leedu ühiskonnas.
Edasine väljakutse on säilitada hoog, kui tulevasi pidusid ei seo ükski tähtpäev.
Vastupidiselt ootustele ei avaldanud pandeemia negatiivset mõju laulu- ja tantsupeo protsessile Leedus.

Ettekande teema keskendub noorte koorijuhtide motiveerimisele, et tagada nende kvaliteetse tegevuse jätkumine. Teemat käsitletakse kahel tasandil:

Ülevaade ja esitlus praegustest headest näidetest Leedus (2024. aasta laulu- ja tantsupidu, Rahvuslik Noortekoor, Noorte Dirigentide Arendamise Programm jne), samuti projektid, mida algatas Šiauliai Riiklik Koor “Polifonija” (noorte koorijuhtide meistriklassid, õppereiside programm jne).
Tulevaste võimaluste hüpoteetiline esitlus, sealhulgas institutsionaalne koostöö Leedu ja Balti riikide vahel.

Ettekandes käsitletakse tantsurühmade juhtide praegust olukorda, probleeme ja tulevikuväljavaateid, keskendudes:

spetsialistide vajadusele tantsurühmade eksisteerimiseks ja nende tegevuste korraldamiseks, samuti laulu- ja tantsupidude tantsuosa ja muude seotud sündmuste protsessidele;
kollektiivijuhtide kvalifikatsiooni süstemaatilise täiustamise võimalustele;
noorte arendajate edendamise programmile.

Leedus ei kuulu pidude toimumispaigad korraldajatele (Leedu Rahvuslik Kultuurikeskus).
Pidude lähenedes viidi omanike poolt läbi hooldustöid, kuid suuri rekonstrueerimisi ei toimunud.