Esinejate ettekanded

Läti ettekannete lühikokkuvõtted

Kolmas sessioon: 13.45 – 15.00

Zanda Mūrniece (LV)

Läti laulu- ja tantsupeo traditsiooni säilitamiseks pideva protsessina, mille kõrghetkedeks on üleriigiline laulu- ja tantsupidu ning koolinoorte laulu- ja tantsupidu, rakendatakse mitmesuguseid meetmeid. Tegeletakse nii juhendajate professionaalse arengu ja täiendõppega kui ka ühiste tantsuoskuste arendamisega pidude vahelisel ajal toimuvatel tantsusündmustel. Samuti jälgitakse kollektiivide loomingulist tegevust (võistlused, kontserdid jms), toetatakse loomeprotsessi ning arendatakse tantsupeole sobivat infrastruktuuri ja esinemispaiku.

  • Läti tantsupeo traditsioon sai alguse 1930. aastatel, mil osales paarsada tantsijat. Esimesed tantsuetendused toimusid staadionitel või muudes suurtes peopaikades. Peaaegu 100 aastat hiljem, 2023. aastal, osales XVII tantsupeol 17 543 tantsijat ning 2025. aastal on XIII Läti koolinoorte laulu- ja tantsupeole oodata 18 500 tantsijat.
  • Praegu toimub Läti üleriigiline tantsupidu ja Läti koolinoorte tantsupidu multifunktsionaalsel staadionil Riias – 1927. aastal rajatud rahvusstaadionil Daugava.
  • 2018. aastal avati staadioni rekonstrueeritud tribüünid – pealtvaatajate istekohtade arvu suurendati 5 560-lt 10 461-le. 2024. aastal uuendati väljaku katet ning renoveeriti kergejõustiku- ja jalgpalliväljak, et tagada kaasaegne keskkond proovideks ja tantsuetenduste läbiviimiseks.
  • Alates 1985. aastast on tantsupeo tarbeks kasutusel jalgpalliväljaku murukate, mis oluliselt parandab tantsupeo etenduste kunstilist kvaliteeti.
  • Tantsupeo loomeprotsessi olulise komponendina kasutatakse suureformaadilisi lavakujundusstruktuure, mis täidavad nii kontseptuaalset kui kunstilist funktsiooni, piiritledes ruumi ja võimaldades etendusel osalevate arvukate tantsijate rühmitamist.

Lauris Goss (LV)

Mežaparksi suur lava on kultuuriliselt ja ajalooliselt oluline ehitis Riia linnas asuval rohealal – metsapargis nimega Mežaparks. See kompleks hõlmab vabaõhulava, kontserdisaali, näitusesaali, paviljoni ning mitmeid konverentsi- ja seminariruume.

  • Suur lava on oluline kultuuri- ja ajaloomälestis, mis on aastate jooksul kujunenud Läti laulu- ja tantsupeo alaliseks toimumispaigaks. Pidude traditsioon  ulatub enam kui 150 aasta taha. Kuigi vabaõhulava on mitmeid kordi rekonstrueeritud ja laiendatud, on säilinud selle algupärane ajalooline ilme ning see on ideaalne paik suurte kultuuri- ja meelelahutusürituste korraldamiseks.
  • Mežaparksi suure lava ehitamine algas 1954. aastal ja see oli ennekõike mõeldud Läti laulu- ja tantsupeo toimumiskohaks.
  • Pärast ulatuslikku rekonstrueerimist on Mežaparksi suure lava ala suurenenud umbes 92 000 ruutmeetrilt üle 146 400 ruutmeetrini. Pealtvaatajate ala suurus on 22 000 ruutmeetrit, kus on paigaldatud 30 557 teisaldatavat istekohta; lisaks mahutab seisuala veel kuni 50 000 inimest. Kooritribüünid on nüüd piisavalt suured, et mahutada kuni 16 000 lauljat.
  • Mežaparksi suure lava „Hõbesalu” lugu algab 2007. aastal. Selle arhitektuurse ja kunstilise kontseptsiooni autoriteks on Austris Mailītis, Ivars Mailītis ja Matīss Mailītis, samuti peaarhitekt ja projektijuht Juris Poga. Uuendatud lava arhitektuurikontseptsioon põhineb läti rahvalauludel, väljendades looduse ja inimeste sünergiat.
  • Pärast põhjaliku rekonstrueerimise lõpetamist 2021. aasta suvel sai Mežaparksi suure lava haldajaks Põhja-Riia kultuuriühendus, kuhu kuuluvad ka VEF Kultuuripalee ja Kultuuripalee „Ziemeļblāzma“, mis kujundavad selle Riia linnaosa kultuurielu.

Mežaparksi suure lava viiel korrusel asuvad järgmised avarad ruumid:

  • akustiline kontserdisaal, kus on 500 istekohta ja suured lavatagused ruumid koos uhkete garderoobidega,
  • näitusesaal,
  • 3 seminariruumi / konverentsisaali, mis mahutavad 50–240 inimest,
  • paviljon seminaride ja mitmesuguste ürituste jaoks.

Leedu ettekannete lühikokkuvõtted

Peamised tegurid laulu- ja tantsupeo protsessi jätkusuutlikkuse tagamiseks (Ieva Krivickaitė)

  • Laulu- ja tantsupeo protsessi peamised osapooled Leedus on harrastuskollektiivid, valitsus ja ühiskond; kõik nad andsid olulise panuse selle jätkusuutlikkusse viimase peotsükli jooksul.
  • Leedu laulu- ja tantsupidu tähistas sel aastal oma 100. aastapäeva, mis sai tugeva toetuse osaliseks.
  • Aastapäevaks valmistumisel laiendati laulu- ja tantsupeo seadust mitmete määrustega.
  • Selle aasta peo õnnestumise üheks võtmeteguriks oli edukas koostöö nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil.
  • Sel aastal peetud eduka peo üks peamine tulemus on laulu- ja tantsupeo staatuse oluline paranemine Leedu ühiskonnas.
  • Edasine väljakutse on hea hoo säilitamine olukorras, kus tulevased peod pole seotud ühegi suure tähtpäevaga.
  • Vastupidiselt ootustele ei avaldanud pandeemia negatiivset mõju laulu- ja tantsupeo protsessile Leedus.

Noorte koorijuhtide motiveerimine Leedus: olevik ja tulevik (Linas Balandis)

Ettekanne keskendub noorte koorijuhtide motiveerimisele, et tagada nende kvaliteetse töö jätkumine. Teemat käsitletakse kahel tasandil:

  • Ülevaade ja esitlus praegustest headest näidetest Leedus (2024. aasta laulu- ja tantsupidu, Rahvuslik Noortekoor, Noorte Dirigentide Arendamise Programm jne), samuti projektid, mille algatas Šiauliai Riiklik Koor “Polifonija” (noorte koorijuhtide meistriklassid, õppereiside programm jne).
  • Tulevaste võimaluste hüpoteetiline esitlus, sealhulgas institutsionaalne koostöö Leedu ja teiste Balti riikide vahel.

Tantsurühmade juhtide professionaalne koolitus Leedus (Živilė Adomaitienė)

Ettekandes käsitletakse tantsurühmade juhtide praegust olukorda, probleeme ja tulevikuväljavaateid, keskendudes järgnevale:

  • Juhendajate olemasolu on eeldus tantsurühmade tegutsemiseks, samuti tantsupeol ja muudel sellega seotud sündmustel.
  • kollektiivijuhtide kvalifikatsiooni süstemaatilise täiustamise võimalused;
  • noorte spetsialistide arenguprogramm.

Millist pidude toimumispaika me vajame? (Saulius Liausa)

  • Leedus ei kuulu pidude toimumispaigad korraldajatele (Leedu Rahvakultuurikeskus).
  • Pidude eel viisid omanikud läbi hooldustöid, kuid suuri rekonstueerimisi ei toimunud.
  • Vilniuse peamised peopaigad on Vingio pargi lava, kus toimub laulupäev, Kalnų pargi lava, kus toimub ansamblite õhtu, ja Leedu Jalgpalliliidu staadion, kus toimub tantsupäev. 
  • Kõikidel toimumispaikadel on oma probleemid, kõige hullem on olukord tantsupäeva toimumispaigas. 
  • On tekkinud arusaam, et Vingio pargi lava vajab rekonstrueerimist. 
  • Kaunase lauluväljak rekonstrueeriti enne käesoleva aasta tähtpäeva (esimene laulupidu toimus Kaunases 1924. aastal) ja seal korraldati selle aasta peo esimene sündmus. 

Esitlus viimase aja parimatest näidetest, mis toetavad laulu- ja tantsupeo jätkusuutlikkust (Ieva Krivickaitė videoesitlus): 

  • Metsade istutamise algatus täiendas tänavuse peo teemat („Kasvagu roheline mets“) ning laulu- ja tantsupeo osalejad istutasid puid umbes 100 paigas üle kogu riigi, samuti istutati 100 sümboolset tammepuud, et tähistada 100. aastapäeva. 
  • Peo soojendusena toiminud laulupeo ringreis Leedus hõlmas 11 sündmust eri piirkondades. 
  • Ühendatud Leedu Lastekoor juhendas 800 õpilast, kes ei olnud varem koorides laulnud, et nad saaksid osaleda laulupäeval. 
  • Algatus „Kogu Leedu tantsib“ kutsus tavainimesi osalema rahvatantsus linnaväljakutel. 
  • Neuroteadlaste meeskond viis läbi uuringu muusika mõju kohta heaolule, kaasates peol osalejaid ja publikut; tulemusi esitletakse mais.