Laulupeo kunstilise juhi ja muusikatoimetaja tagasivaade aastale ning soovid eesootavaks

Laulupeo kunstiline juht Heli Jürgenson ja muusikatoimetaja Ave Sopp jagasid, milline oli nende jaoks aasta 2024 ja milliste mõtetega lähevad nad laulupeo aastale vastu.

Kui 2024. aasta oleks muusika, siis see oleks…

Heli iseloomustab peagi mööduvat aastat kui muusikapala, millel on üsna kiire tempo ning mis läheb lõpulõikudes üha kiiremaks ja kulminatsiooni suunas. Ave sõnul oleks see üks rõõmsameelne sümfoonia. „Sümfoonias, orkestriteose partituuris on väga palju ridu, nagu laulupeo korraldamisel on palju pisikesi osi, mis teevad kokku terviku,” selgitas ta.

Trükilõhnaline koolitusaasta

Aasta oli aktiivset õppeperioodi ettevalmistav, täis laulupeo repertuaari selgitavaid koolitusi, seminare ja õppepäevi. „Koolitused on hetked, mil kõik see, mida oled mõeldud, hakkab esimest korda vaikselt elavaks saama. See on nagu õie puhkemine, kus saad aru, et sündimas on midagi väga ilusat,” rääkis Ave.

Koolitustest võtsid osa muusikaõpetajad, dirigendid ja koorijuhid üle terve Eesti. Nii osavõtt kui ka koolituste hulk oli sel aastal väga suur. Heli sõnul näitab see, et inimesed on avatud ning tahavad õppida selleks, et laulud ja repertuaar peol õnnestuksid. „Mul on selle üle tohutult hea meel,” lisas ta.

Aasta 2024 oli ka trükilõhnaline – aasta esimeses pooles said valmis laulikud ja muud õppematerjalid, mille jaoks tehti palju tööd. „Olen väga uhke loodu üle – materjalide kauni väljanägemise ja sisu üle. Loodan, et lauljatel on nootide lugemise vahel aega ka sirvida lisatekste, mis laulikutesse said põimitud,” ütles muusikatoimetaja.

Fännikirjad ja pisarad keset rõõmsat lugu

Laulikute kaante vahele saanud repertuaar näib inimestele väga meeldivat. „Sain esimest korda fännikirju, kus lauljad kirjutavad, et repertuaar on nii ilus ja nad registreerivad end veel valikkoori liiki,” rääkis Heli teda sel aastal puudutanud hetkest.

Ave meenutas aga üht oma üle-eestilise lastekooriga antud kontserti eelmisel kuul. „Ütlesin lauljatele, et seda konkreetset pala ei esita me ilmselt enam pikka aega – see laul oli 2023. aasta laulupeo repertuaarist „Sata-sata!”. Looga nii öelda hüvastijätt oli laste jaoks väga liigutav, sest nad hakkasid ootamatult keset rõõmsat lugu nutma, kuna said aru, et paneme ühe raamatu kinni selleks, et täiel rinnal avada uus,” kirjeldas Ave.

Uue aasta ootused-lootused

Jaanuaris algab laulupeo pere jaoks kõige intensiivsem periood – stardipaugu saavad maakondlikud eelproovid. Järgmiste kuude jooksul on vaja läbi viia 302 eelproovi, mis on suur pingutus kõigile. Nii Heli kui Ave loodavad, et proovid lähevad sujuvalt, laulud saavad hästi ette valmistatud ning protsessi nauditakse.

„Soovin, et meie meeskond peaks vastu ja oleks terve ning et peoliste kõrvu ei jääks ainult ettelaulmise või -mängimise kohustus, vaid näeksime, et ees on ühine rõõmus laulmine ja mängimine,” rääkis Ave.

Kuna aasta kulmineerub peoga, mida on juba kolm aastat ette valmistatud, oodatakse muidugi ka, et kontserdid läheksid korda. „Kõige lõpuks peaks vist soovima, et taevaisa saadaks ilusa ilma kontserdi ajaks,” ütles Heli.

Kui aastalõpu meeleolu oleks mõni pala eesootava peo kavast, siis see oleks…

Kuna jõuluaeg on seotud Kristuse sündimise looga ja Piibli ainestikuga, on Heli sõnul palju jõulu- ja advendikontserte andvate kooride kavadesse tekkinud Margo Kõlari seatud „Oh Aadam, sino essitüs”. See rahvakoraal Otepää kihelkonnast on eesootava laulupeo segakoori liigi laul. „Selle ilus kristlik sõnum rahvaviisis ja murdekeeles on lauljate südamed võitnud. Mul on selle üle hea meel, sest see on üks minu lemmikuid terve eesootava laulupeo repertuaaris,” rääkis Heli enda jaoks aasta lõppu iseloomustavast laulust.

Ave tõi välja lastekooride kavas oleva Veljo Tormise „Modaalsed etüüdid”, kus on osa nimega „Lumi”. Selle algussõnad – saja, saja, uuta lunda, raputa, vana raheta, et saab saani sõitemaie – sobivad Ave sõnul tema hetkesooviga väga hästi.

Autor: Lisl H. Mikko