Miks esitati üle saja aasta vana traditsioon just nüüd UNESCO kultuuripärandi nimekirja? Mulgi pudru lugu

19. sajandil alguse saanud Mulgi pudru traditsioon jõudis UNESCO kultuuripärandi esindusnimekirja eelkõige tänu mulgi kogukonnale, kes seda põlvest põlve edasi kantud traditsiooni väga erilise vaimse kultuuripärandina nägid ja selle nimistusse esitasid. Uurisime, kuidas õnnestus kogukonnal esialgu poolteiseaastase ettevõtmisena planeeritud projekt ellu viia vaid kolme kuuga ning milliseid uksi kultuuripärandi nimekirja kuulumine Mulgi pudrule tulevikus avada võib.

Kuidas sündis idee esitada Mulgi puder UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja? 

Tolleaegse Mulgi Kultuuri Instituudi juhi ja Mulgi pudru projekti algataja Ave Grenbergi sõnul tekkis kogukonnas pärast 2021. aastat, mil Abja-Paluoja kandis soome-ugri kultuuripealinna tiitlit, selge soov oma kultuuripärandit laiemalt tutvustada. „Alustuseks uurisin Kultuuriministeeriumi ja Eesti Rahvakultuuri Keskuse ekspertidelt, millised on UNESCO nimekirja pääsemise tingimused ja kuidas kogu protsess käib. Konkreetne kultuurinähtus, mida nimekirja esitada, selgus ühise arutelu käigus. Kogukonna liige Anu Raud tõi esile mulkidele omase toidupärandi ja just Mulgi pudru, mis on odav, lihtne ja maitsev toit. Seda tehti juba 19. sajandi esimeses pooles ja see levis üle Eesti 19. sajandi lõpus, kui mulgid asusid teistesse kihelkondadesse talusid päriseks ostma, viies oma kombestiku ja toidutraditsioonid endaga kaasa,“ rääkis Grenberg. 

Milline oli teekond UNESCO nimistusse?

Ettevõtmine sai kohe alguses oodatust suurema hoo sisse ning planeeritud poolteiseaastane töö tuli ära teha kõigest kolme kuuga: „Tekkis konkurents. Eesti Folkloori Nõukogu soovis esitada UNESCO-le sanditamise kombestiku, kuid samal ajal oli Mulgi Kultuuri Instituudil tehtud Kultuuriministeeriumiga kokkulepe, et Eestit esindab Mulgi puder. Sellele vaatamata seati instituudile tingimuseks taotluse varasem esitamine,” jagas Grenberg. 

„Protsess algas infokorjega, mille raames korraldas Mulgi Kultuuri Instituut koostöös ERMi ja ERMi Heimtali Muuseumiga veebipõhise Mulgi pudru lugude korje ja küsimustiku. Eesmärk oli koguda kokku erinevate inimeste kogemused ja perekondlikud traditsioonid Mulgi pudru valmistamisel ja söömisel ning saada ülevaade traditsiooni levikust tänapäeval, samuti oli inimestel võimalus küsimustiku kaudu anda oma nõusolek Mulgi pudru esitamiseks UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja.” 

Vaatamata ajasurvele suudeti projektijuhi sõnul tänu pühendunud koostööpartneritele ja kogukonnaliikmetele taotlus esitada õigeaegselt: „Kogu energia ja fookus olid suunatud eesmärgi saavutamisele. Südamega tehtud töö pidi vilja kandma ning suure edu taga seisnes ka see, et Mulgi puder on elav pärand, mis on kestnud põlvest põlve.”

Mida põnevat selgus Mulgi pudru kohta infokorjest?

Veebiküsimustikule vastas ning oma Mulgi pudru kogemust jagas 477 inimest üle Eesti. Grenberg tõi vastuste põhjal välja, et kõige enam antakse Mulgi pudru traditsiooni edasi perekonna kaudu ning sageli tehakse putru korraga suurem kogus, et seda ka järgnevatel päevadel süüa. Üllatuslikult selgus, et Mulgi putru valmistatakse ka piimaga. Samuti, et teisel päeval järgi jäänud kartuli-tangu pudrust valmistatakse piimaga suppi, mida kutsutakse Kärutädi supiks ning külmalt saab putru lõigata ka viiludena leiva peale.

„Üks vastanu jagas huvitavat ja energiasäästlikku nippi toidu valmistamiseks: ta laseb toidu korraks tugevalt keema, seejärel asetab poti patjade ja tekkide vahele hauduma, kasutades puidust lõikelauda alusena ning kattes poti käterätikuga, et pesu puhtaks jääks. Umbes 3–4 tunni pärast on toit valmis ja siis ta klopib selle tugevasti läbi, et saavutada õhuline tekstuur.”

Milliseid uksi avab nimekirja kuulumine Mulgi pudrule tulevikus?

Üheltpoolt aitab Mulgi pudru kandmine UNESCO kultuuripärandi nimekirja tõsta kohalike elanike eneseuhkust, tugevdada piirkondlikku identiteeti ning hoida traditsioone, teisalt on tunnustus projektijuhi sõnul hüppelavaks kultuuripärandi tutvustamisele ja edendamisele laiemalt ühiskonnas. „Nüüd, kui Mulgi puder saab laiemalt tuntuks, võib sellest kujuneda tugev Eesti toidubränd, millega on võimalik siseneda ka rahvusvahelisele turule, pakkudes autentset maitseelamust ja tõstes Eesti toidu mainet maailmas.”

Miks otsustati just nüüd, et Mulgi puder võiks UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistusse kuuluda?

UNESCO kultuuriprogrammi koordinaatori Margit Siimu sõnul eksisteerivad UNESCO vaimse pärandi nimekirjad oma praegusel kujul alles alates 2008. aastast, mistõttu väga ammustel aegadel sinna kultuurinähtuste esitamine ei olnud võimalik. Lisaks juhib ta tähelepanu, et iga uus asi nõuab ka veidi sisseelamisaega: „Eestis on UNESCO kultuuripärandi nimekirjad ajapikku populaarsemaks muutunud ja kultuurikogukondadel on huvi oma elavat pärandit maailmaga jagada. Taotluse koostamise protsess liidab kogukonda ja annab võimaluse läbi mõelda, miks just üks või teine kultuuriilming on kogukonnale oluline ja mida tuleks teha, et see jääks püsima üle aegade.”

Autor: Greta Perolainen