Neljas sissekanne: kuupäevik, detsember 2024
Armas kuupäevik!
Jõulude eel on ikka tahtmine veidi jõulujuttu rääkida ning arvatavasti igatseb iga inimene kusagil hingesopis väikest jõuluimet. Kirjutasin sellest mõne aasta eest nii:
Ärme tapame päkapikke…
Meid ümbritsevad lõputud jõulureklaamid, kus kaunitesse krabisevatesse paberitesse pakitud salapäraseks kingituseks kõlbab absoluutselt kõik – muruniidukist kohvimasinani, telefonist soojamaareisini. Ja hinge poeb mingi kummaline nukrus….
Krabisev pakipaber üritab kuni viimse hetkeni kaitsta usku jõuluimesse. Et pakis on mingi uus algus, mingi võluvits, mis elu paremaks teeb….
Tundub, justkui see jõuluime lootus, usk muinasjuttu ja headuse võitu kärisevad aga iga kord lõhki koos kauni kingipaberiga, kui hall argipäev mõnelt kauplusest kohale tassitud järjekordselt vidinalt valusalt vastu vaatab. Ükskõik, kui väärtuslik see ka ei oleks.
Jõuluootuse suurim rõõm ja ime on päkapikuks muutumine. Imeline on näha, kui kellegi silmad särama löövad päkapiku salasõnumist: „Sa olid kellelgi meeles, Sa oled päriselt olemas…“ Ümbrikus saadetud oma käega kirjutatud isiklik jõulutervitus kaalub üles „kliendiprogrammi raames“ saabunud ükskõik kui „Palavad jõulutervitused!“.
Koos kogetud kogemused on palju kallimad, kui järjekordne uus tehnikavidin või kullast kulin.
Mis oleks, kui me ei mataks sel aastal jõule kolakuhjadesse ning kauplustes kühveldamise asemel võtaksime aega, et ise kohale minna. Või kui see ei ole võimalik, siis kirjutaks oma käega rohkem iskiklikke sõnumeid olulistele inimestele nii lähemast kui kaugemast ringist?
Mis oleks, kui me nende jõulude ajal ei tapaks päkapikke iseendas…
Üks väga mõnus viis jõule veeta on üheskoos (ja miks mitte üksteisele ka ette) lugeda meie detsembri kuupäevikust lugusid naiskooridest või väge täis Kadri Voorandi teose „Sina oled kullatera“ saamisloost. Karin Soosalu räägib, kuidas edenevad tantsupeo ettevalmistused Põhjaranniku piirkonnas ning Liisa Koemets rõõmustab hiiu kandle kogukonna ühtehoidvuse üle. Ka siinsamas Kuupäeviku kujunduselementides vaatab meile vastu andeka looja, Marko Kekiševi looming, kes tänases intervjuus räägib, kuidas see värviküllane kujundus sündis.
Selles kuupäevikus on esmakordselt peidus ka üks audio-kaastöö. Meie reporter Katriin Saa käis oma mikrofoniga Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambli trennis uurimas, kuidas käib valmistumine tantsupeoks. Mikrofoni ees oli ansambli juht Aveli Asber, kes hiljaaeg pälvis Tartu Ülikooli Tänutähe. Ühineme õnnitlejatega!
Neid ja palju teisi lugusid saate nii ise ja omaette kui ka teineteisele ette lugeda selle aasta viimasest kuupäevikust.
Soovime teile rahulikke pühi ja head algavat laulu- ja tantsupeoaastat!
