Pärnumaa piirkonna liigijuht Ingrid Jasmin: rahvatants on vallutanud mu südame, ilma selleta lihtsalt enam ei saa
Kunstiline toimkond:
Liigijuht Ingrid Jasmin
Assistent Silvia Soide
Pärnumaa piirkonna kava:
„Akseli polka” (tantsivad sega- ja noorterühmad). Tantsu autor Ingrid Jasmin. Muusika Aksel Mängli „Akseli polka”/seade Kihnu poisid
„Tantsulugu rättidega” (tantsivad sega- ja noorterühmad). Tantsu autor Kätrin Järvis. Rahvamuusika „Maarahva labajalg”/seade Jalmar Vabarna
Tere, Ingrid Jasmin! Jutustage palun, kuidas olete jõudnud tantsuni ning mis teid täna teie töös inspireerib?
Mäletan hästi, kuidas käisin 7-aastasena Endla teatris noorema õe tantsuesinemist vaatamas ja vaimustusin väga tantsutrupp Lancy etteastest. Minu unistuseks sai sinna truppi tantsijaks saamine. See soov täitus ja enamgi veel. Rahvatantsuga puutusin esimest korda kokku Tallinna ülikoolis koreograafiat õppides. Täielikult nakatusin rahvatantsupisikuga pärast esimese lapse sündi, kui osalesin rahvatantsuansambli Kajakas esindusrühmaga tantsupeol. Kohe järgmisel aastal sai minust sama ansambli juhendaja ning olen seda siiani. Rahvatants on vallutanud mu südame, ilma selleta lihtsalt enam ei saa! Mind inspireerivad eelkõige mu tantsijad ja tunne, mis tekib minu ja tantsijate vahel tantsusaalis. Tean, kui oluline on hoida meie oma rahvatantsu.
Tantsupidu „Iseoma” saab olema eriline selle poolest, et on piirkonnapõhine. Kuidas selline lähenemine seostub peo üldise juhtmõttega „Iseoma”?
Lavastuses joonistub välja iga piirkonna iseoma, mis kokku moodustabki meie tervikliku Eesti. Piirkondadel on erinevad rõhuasetused ja Pärnumaa toob peole mere, roosirätiku ning Kihnu kördi.
Kuidas repertuaar osalejat arendab ja milliseid väljakutseid see teie hinnangul osalejatele esitab?
Pärnumaa repertuaari kuuluvad tantsud on väga erineva iseloomuga. „Akseli polka” on loodud spetsiaalselt seekordse peo jaoks ning koosneb kahest osast: reinlender ja polka. Esimeses ehk reinlenderi osas jõuavad mehed Pärnumaa randa ja kohtuvad üle pika aja enda kallite kaasadega. Tantsu teine osa on tempokam ja mängulisem ning väljendab taaskohtumise rõõmu. Lõpus kingib mees naisele kaugelt merereisilt toodud roosirätiku.
„Tantsulugu rättidega” loob võimaluse nautida meie roosirätiku ilu täies hiilguses. Tantsijad näitavad uhket roosirätikut rinnakõrgusel ees, asetavad selle nii õlgadele kui ka vöökohale põlleks. Labajalasammul põhinev tants toob esile meie liigi tantsijate pidulikkuse ja voolavuse ning kindlasti näitab see ka meisterlikku rekvisiidi käsitlemise oskust.
Millise mälestuse või kogemuse varasematest laulu- ja tantsupidudest võtate liigijuhina kaasa XXVIII laulu- ja XXI tantsupeole „Iseoma”?
XII noorte tantsupeol „Mina jään” kuulusin esimest korda lavastusmeeskonda ja olin nurgajuht (2017). Sel peol kogesin tohutut rõõmu ja ootusärevust. 2019. aastal toimunud XX tantsupeol „Minu arm” olin juba liigijuhi assistent ning sain aru, kui suur vastutus see on. Viimasel noorte tantsupeol „Sillad” sain võimaluse olla liigijuht, mille eest olen tänase päevani väga tänulik. Võib öelda, et liigijuhina tekkis mul ka teatud alandlikkus tantsijate ees. Kõik need tundmused võtan endaga kaasa XXI üldtantsupeole „Iseoma”, et pakkuda nii tantsijatele kui ka tantsuõpetajatele rõõmsaid mälestusi ning kasvatada neis armastust meie rahvatantsu vastu.
Kas 90. juubelit tähistanud tantsupeo traditsioon on piisavalt tugev, et 10 aasta pärast oma 100. juubelit tähistada?
Seni kuni meil on olemas imelised tantsuõpetajad ning nende selja taga veelgi imelisemad tantsijad, ei kao tantsupidude traditsioon kuhugi. Tantsupeo loovadki meie Eesti inimesed. See on kirjeldamatu tunne, mida tahad aina uuesti ja uuesti kogeda. Tantsupidude traditsioon ei ole iseenesestmõistetav ning selle hoidmiseks peame kõik oma panuse andma.
Autor: Karina Agnes Raudkats