Peakunstnik Marko Kekišev: “Iseoma” on justkui ühendatud erinevused
XXVIII laulu- ja XXI tantsupeo visuaalide autor on Marko Kekišev, kelle sõnul ei olnud teekond lõpptulemuseni üldse lihtne – tunnusmõte “Iseoma” tundus algselt paras pähkel ning lõppkujundusele eelnes mitu luhtunud katset. Lõpptulemus sai aga kirev ja rikkalik, sisaldades erinevaid kujundeid, millest moodustub tervik.
Kui muusikaõpetaja palus Marko Kekiševil 1. klassis ette laulda, siis jäi see viimaseks korraks – õpetaja palus, et ta enam ei laulaks. Kuigi see oli juba aastaid tagasi, on Kekišev laulmist terve elu vältinud ning muusikatundides sai ta edaspidi hinded kätte hoopis nootide joonistamisega. Vaatamata sellele, et laulu- ja tantsupeol pole Kekišev kunagi laulnud, tantsinud või pilli mänginud, on ta alati traditsioonile kaasa elanud ning peakontsertitel kohal olnud. Järgmise aasta pidu saab Kekišev vaadata hoopiski uues rollis – laulu- ja tantsupeo peakunstnikuna.
Ühendatud erinevused
Disainerikarjääri jooksul on Kekišev maalinud, joonistanud, näitustel osalenud, üritusi korraldanud ja kõikvõimalikke plakateid loonud. Üheks põhiliseks tegevussuunaks on olnud just kultuuriplakatid. „Kui tehti ettepanek laulu- ja tantsupeo peakunstniku konkursil osaleda, siis tänu kultuurivaldkonnas toimetamisele kujutasin enam-vähem ette, kuidas sellise suure sündmuse disaini võiks lahendada või ette kujutada. Samas kõhklesin, kratsisin pikalt kukalt ja mõtlesin, kas peaks üldse konkursil osalema,” rääkis ta. Et visuaalne identiteet selgub konkursi käigus, on laulu- ja tantsupeo puhul pigem värske trend – varasemalt oli kombeks, et disain telliti mõnelt kunstnikult.
Algsetest kõhklustest sai Kekišev siiski kiirelt üle ning hakkas “Iseoma” visuaalse keele peale mõtlema. Tunnussõna tõlgendamine osutus aga parajaks pähkliks. „Mul oli ikka paar juhust, kus tundsin, et olen täiesti ummikus, kust enam loogilist teed ei ole. “Iseoma” tundus nii keeruline mõiste. Kuid kui järgmisel päeval kujundusele otsa vaatasin, siis sain aru, et tegelikult saab midagi välja mõelda küll,” rääkis ta. Lõpuks hakkas Kekišev enda jaoks “Iseoma” lahti mõtestama ning mõte hakkas jooksma sellest, et “Iseoma” on justkui ühendatud erinevused. Tema sõnul on kõik inimesed ühest küljest erimoodi, aga nendest erisustest moodustub tervik – kas siis pere, külakogukonna või kõige suuremal moel rahvana.
Geomeetrilised kujundid
Kekišev sõnas, et kujunduse loomisel lõi ta endale lõpuks loogilised osised. Üsna kiirelt sai ka selgeks, et visuaal peab olema kirev ja rikkalik. „Vaatasin päris palju rahvariideid ja nendes on see “Iseoma” efekt kõige selgemalt tajutav. Piirkondadel on sageli erinevad rahvariide tüübid ning kuidagimoodi ei saa Mulgi kuube ja Muhu vesti segi ajada – rahvariiete rikkus oli ka inspiratsiooniks, et visuaal peab olema sama külluslik ja kirju,” rääkis ta. Nii sai paika, et peo põhivärvideks on erinevat tooni sinine, roheline, oranž ja lilla, mida täiendavad kollane, roosa ja punane värvipalett.
Rahvariided inspireerisid kasutama ka erinevaid geomeetrilisi kujundeid, mis täidavad taustakandi rolli ning on olulised emotsionaalse laengu allikad. „Ühel hetkel mõistsin, et üksikutest elementidest on võimalik moodustada täiesti loogilisi iseseisvaid kujundeid, mis tegelikult saavad ka ühtsust väljendada. Kui see loogika kohale jõudis, oli päris kerge neid kujundusi luua,“ rääkis Kekišev. Logomärgi graafiliste elementide inspiratsiooniks oli metsast ja põllult pärit üldtuntud taimede detailid ning terviksümboli konstrueeris Kekišev erinevate elementide ühendusena.
Õppejõutöö toob rõõmu
Konkursiks valmistudes vaatas Kekišev kogu laulupeo visuaalse ajaloo üle ning tõdes, et tänapäeval on disainil kindlasti rohkem võimalusi – luua saab kujundusi alates rinnamärkidest kuni sotsiaalmeedia postituste ja videoklippideni välja. Samas on võimalusterohkus muutnud disainimise ka keerulisemaks ehk visuaalne vabadus põrkub ka tehniliste piirangutega. „See on ka põhjus, miks peo kujunduses on palju elemente. Et oleks hästi suur vabadus kasutada visuaale erinevates vormides,” rääkis ta.
Kuigi Kekišev võtab osa erinevatest konkurssidest ning kujundab ja korraldab erinevaid üritusi ning festivale, läheb ta põhiline aeg igapäevaselt siiski õppejõutööle. Nii annab ta Eesti Kunstiakadeemias loenguid ning on Kõrgemas Kunstikoolis Pallas meediadisaini osakonna professor. „On ka mõned sündmused, millega olen endiselt nii kujundaja või korraldajana seotud. Näiteks kohe-kohe hakkab tegevus Haapsalu graafilise disaini festivali korraldamisega, mis toimub järgmisel suvel,” rääkis ta. Õppejõutööd hindab Kekišev aga eriti kõrgelt ning on tänulik, et saanud kaasa aidata uue põlvkonna arengule. „See on mulle alati rõõmu pakkunud! Näen, kuidas tuleb uusi uljaid tegijaid ja Eesti graafiline disain on täiesti maailmatasemel,” rääkis Marko Kekišev.
Autor: Geidi Lovise Lee