Poistekooride dirigent Kuldar Schüts: koorijuhina ei hakka kunagi igav!

Poistekooride dirigent Kuldar Schüts on koorimuusikas tegutsenud väiksest saati. Algsest Türi poistekoori liikmest on nüüdseks saanud Eesti suurima koori dirigent, kes lisaks igapäevatööle Eesti Rahvusmeeskooris juhib kokku viite koori ning tegutseb veel mitmel rindel.

Kuldar Schütsi koorimuusikatee sai alguse Türi poistekooris, kuhu teda suunas koorijuhist ja muusikapedagoogist ema Tiiu Schüts. Kuldari sõnul ema teda jõuga muusikasse ei surunud, kuid kindlasti pani alguse huvile koorimuusika vastu. „Ma isegi lapsena ei mõelnud ema tööst kui elukutsest või millegist, mida võiksin tulevikus teha. Arusaam tekkis pärast gümnaasiumi lõppu, kui tundsin, olen juba koorimuusikast nii läbi imbunud, et ei jäägi muud üle, kui minna koorimuusikat õppima,” rääkis ta. Schüts rõõmustas, et hiljuti tunnustas Gustav Ernesaksa fond ema Tiiu Schütsi silmapaistva teekonna ja pühendumuse eest ka koorimuusika edendamise stipendiumiga. 

Kuldar Schütsi sõnul on ema kindlasti tema karjääri mõjutanud ning siiamaani konsulteerib ja arutleb ta koorimuusika teemadel emaga sageli. Eriti kasuks tulid ema näpunäited ülikooli ajal. „Lapsena ma võib-olla ei osanud ise küsida ema käest mingeid asju, samas ülikooli ajal küsisin rohkem. Nüüd on see laud ümberpööratud ja pigem on ema see, kes küsib nõu, sest ma lihtsalt töötan koorimuusikas suurema sagedusega ja tegutsen professionaalsete kooridega ka,” rääkis ta. Kuldar Schütsi sõnul on emal kokku tosin lapselast, kes laulavad ja peavad viisi ning neist paljud käivad ka koorides laulmas või muusikakoolis pilli mängimas. 

Käed tööd täis

Igapäevaselt tegutseb Kuldar Schüts Eesti Rahvusmeeskooris koormeistri ja I tenori häälerühma vanemana. Päevatöö kõrvalt juhib  meeskoori “Homme” ja Inseneride meeskoori, Kalevi poistekoori ning Kalamaja ja Swedbanki segakoori. Ajutiselt on ta abiks ka Abruka segakoorile. Ühtlasi kuulub Eesti Meestelaulu Seltsi juhatusse ja Eesti Koorijuhtide Liitu. Schüts tõdes, et töö kõrvalt vaba aega palju ei jää ning perekond ja lähedased inimesed on nüüdseks tema ametit ja elutempot aktsepteerinud. 

Laulupeole eelnev aasta on tema sõnul koorijuhi jaoks kindlasti teistmoodi. „Mõnes mõttes on lihtsam, sest kui kõik kollektiivid lähevad laulupeole, siis ei pea välja mõtlema kontserdi repertuaari, mida esitada. Samuti on kõigi kollektiivide vahel tänu laulupeole ühine nimetaja. Näiteks ühendkooride laulude näol või kui meeskoor ja poistekoor laulavad samu laule,” rääkis Schüts. Teisalt tõdes ta, et aja jooksul võib tekkida üleküllastumus, sest kui 5-6 kollektiivi õpivad sama repertuaari, tekib vahepeal vajadus vahelduse ja muu tegevuse jaoks. Õnneks aitavad vahelduvust hoida kooride eri loomused, tasemed ning seltskonnad.

Schüts sõnas, et inimesed tahavad laulda ja laulupidu aitab koorimuusika liikumist edasi viia. „Igakord, kui laulupidu on, siis aasta või kaks tuleb kooridesse suurem laine inimesi,” rääkis ta. Teisalt on koorimuusika liikumisel tema sõnul kahtlemata probleeme – kollektiivid kuivavad kokku ja kunstiline tase on kohati küsitav. Näiteks mõjutavad liikumist ühiskondlikud muutused ja regionaal-poliitilised otsused. „Koolide ühendamisega on tekkinud kummaline nähtus, et kui on kaks kooli ja kaks poistekoori, kus mõlemas on 20 lauljat, siis liidetavas uues koolis luuakse üks poistekoor, kus on endiselt 20 lauljat. Kuhu ülejäänud poisid kaovad? Kahest dirigendi kohast saab üks ja vahest satub kooli hoopiski uus õpetaja, kes poistekoori ei loo või ei oska juhendada,” rääkis Schüts. 

Isemoodi Kalamaja

Schütsi juhitav Kalamaja segakoor on oma 152 liikmega Eesti üks suurimaid koorikollektiive. Üheskoos laulavad nii välisriikide suursaadikud, arstid, kunstnikud kui ka õpetajad. Suure koori juhtimist Schüts keeruliseks ei pea, sest suur mass aitab paremini lugusid õppida ja kõlalist jõudu on rohkem. „Teisalt on mul kahju, et ma ei tunne inimesi. Enne teadsin kõiki oma lauljaid paremini. Nüüd pean tunnistama, et ka pool aastat pärast hooaja algust on tunne, et näen mõnda inimest esimest korda,” muigas dirigent. 

Tema sõnul on Kalamaja koor kindlasti ka veidi isemoodi. Koori fenomeni Schüts kirjeldada ei osanud ega usu ka väidet, et selles mängivad rolli ägedad dirigendid. „Võib-olla köidab lauljaid see, et Kalamaja koor väljaspool laulupeo protsessi ei laula me klassikalist koorimuusikat. Teeme nišiga asju – seadeid Mari Jürjensist, Jaan Pehkist, Vaiko Eplikust, Jaan Tättest jne.” rääkis ta. Koorist hakatakse peagi tegema dokumentaalfilmi Euroopa kultuurikanalisse Arte, fookuses on teekond laulupeoni ning protsessi käigus käsitletakse erinevaid ühiskondlikke teemasid. 

Armastus töö vastu

Schüts tõdes, et tema elu on justkui ratta peal – üks asi lõpeb, teine algab. Nii käis ta näiteks detsembri alguses Kalevi poistekooriga võistulaulmisel Bratislavas, mille tasuks oli hõbemedal, samuti täidab tuleval aastal Järvamaa laulupeol kunstilise juhi rolli. Lisaks tegutseb arranžeerijana ehk teeb teiste artistide teostest muusikalisi adaptsioone. Ambitsioonikaks inimeseks ta ennast aga ei pea. „Ma ei ole kunagi loonud endale sihti, et tahan seda teha või jõuda sinna. Esmakordne juhatamine 2014. aasta laulu-ja tantsupeol oli aga küll suure unistuse täitumine” rääkis ta. Samuti tõi Schüts välja, et hinge läheb teadmine, et tulevasel peol laulavad mõlemad tema lapsed, kes saavad üles kasvada samas keskkonnas ja saada samu kogemusi, mis temagi noorena. 

Kuigi suuri eesmärke Schüts endale ei sea, näeb ta, et võiks kunagi sobituda noorte- või üldlaulupeo kunstiliseks juhiks. „Oma vaimusilmas näen, et oleksin võimeline seda tegema. Ideid ja jaksu on. Selles mõttes on Järvamaa pidu hea põrkelaud – vaatame, kuidas läheb ja siis mõtlen tasapisi edasi!” rääkis ta. Praegu armastab Schüts oma tööd aga väga. „Armastan inimesi, kellega kokku puutun, sest kõik koorilauljad on toredad ja minu omad inimesed! Ja mis seal salata, armastan ka tööd teha, alati on põnev, alati saab teha midagi teistmoodi, katsetada ning alati saab ka paremini. ” sõnas Kuldar Schüts.

Autor: Geidi Lovise Lee