Tippdirigendile paistab koorijuhtimise tulevik Leedus ebakindel ja hall

Sel aastal tähistas Leedu oma laulupeo sajandat juubelit. Kuigi peonädal oli menukas ja laulukaar rahvast täis, siis päris juubeldada ei saa. Õhus on küsimus, kuidas seda traditsiooni tulevastele põlvedele elusana hoida. Koorijuht doktor Linas Balandise sõnul ei tee ka Leedu riik omalt poolt piisavalt ega hinda koorimuusika väärtust.

Leedu pidas oma esimese laulupeo Eestist enam kui poolsada aastat hiljem aastal 1924 ning kuigi pidu on neil Eestiga sarnane, leidub ka mitmeid erinevusi. “Eraldi üritusena toimub võistulaulmine, pärimuskultuurile pühendatud folkrooripäev, laulu- ja pillikollektiividele pühendatud ansamblite õhtu ja rahvakunsti näitus,” toob Balandis näiteid. Samuti erineb tantsupeo ürituste kava ning laulupeo tava. Nii ei laula leedukad laulupeol laule kaasa, vaid pigem kuulavad kui kontserti. Miks see nii on, ei osanud ka Leedu doktorikraadiga koorijuht Linas Balandis öelda. „Arvan, et see on seotud repertuaariga, sest sellest pool iga kord muutub – lisandub poplaule ja uut loomingut. Võib-olla kui meil oleks vaid rahvalaulud, siis publik oskaks ka kaasa laulda,” rääkis Balandis.

Rahvalaulud on Leedu muusika žanr, mis sisaldab romantilisi, pulma, töö, sõja ja pärimuslaule, mida esitatakse kas üksi või koos teistega. Balandis arvas, et just rahvalaulude tõttu armastavad leedukad nii väga laulmist. „Leedukad tegid vanasti kõike lauldes – töötasid, tegid süüa, käsitööd,” rääkis ta. Lähiminevikust võib leida ka Baltikumi kuulsa laulva revolutsiooni, mis Balandise sõnul samuti on lauluarmastusele kaasa aidanud.

Tööl kolmes kohas korraga

Dirigent Linas Balandis juhib kokku kolme koori – Leedu Kaitseakadeemia meeskoori, Šiauliai Riikliku Kammerkoori ning Leedu Muusika- ja Teatriakadeemia segakoori. Tema sõnul on Leedus tavaline, et äraelamiseks peab koorijuhil olema kolm-neli koori, sest võrreldes teiste ametitega on palk väike ning riiklikku palgatoetust nagu Eestis ei ole. Kuigi paar aastat pärast UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja kandmist võeti vastu laulupeoseadus, mille eesmärk on tagada traditsiooni säilimine, siis Balandise sõnul on see pigem formaalne ning riik aktiivselt koorijuhtimise populariseerimisse ei panusta. Dirigent tõi näite, et tema kolmes töökohas on töö olemus ja koormus sama, kuid palgad erineva tasemega.

Balandise sõnul ei ole ka noorte seas eriala populaarne. Näiteks 15 aastat tagasi Leedu Muusika- ja Teatriakadeemiasse koorijuhtimist õppima minnes oli Balandise kursusel 15 õpilast, siis sel aastal vastu võetud kursusel õpilasi vaid kolm. „Peame midagi tegema, sest ühel hetkel pole meil üldse õpilasi. See hirmutab,” rääkis ta. On ka aastaid, kus sisseastujaid koorijuhtimise erialale pole üldse olnud.

Maapiirkondadesse huvilisi ei leidu

Balandise sõnul on maapiirkondadesse raske leida kollektiivijuhte. Suurtest linnadest kaugel asuvad väiksemad kohad meelitavad suurema palga ja mitme tuhande euro suuruse stardiboonusega, kuid kollektiivijuhte see siiski ei ahvatle, sest linnas on tööd piisavalt. See-eest napib linnades kõrgemalt kvalifitseerituid juhendajad. „Ilma magistri või doktorikraadita Vilniuses igas kooris töötada ei saa, aga kui oled koorijuhtimist rohkem õppinud ja hea, siis tahavad kõik sind oma koori tööle,” ütles ta.

Balandis tõdes, et tõenäoliselt on tema elujärg ja seis Leedu kollektiivijuhtide seas tänu omandatud haridusele ja kogemustele keskmisest parem. Kuigi aastad on erinevad ja mõnel aastal tööd tavapärasest rohkem ja mõnel vähem, siis saab tema fikseeritud kuupalka. See tähendab, et Balandise sissetulek ei sõltu kontsertide või esinemiste arvust nagu mõnel juhendajal, kes saab palka ainult esinemiste pealt. „Töötan professionaalide, poolprofessionaalide ja amatööridega. Seega on minu rutiin hästi dünaamiline – iga päev saan töötamise viise muuta ja uusi strateegiaid leida,” rääkis ta. 

Töö juures meeldib talle enim inimestega töötamine. „Kui sulle meeldib muusika ja tahad mõtteid ja ideid jagada, siis on koorimuusika selle jaoks väga hea koht. See võib olla väga rõõmutoov töö,” rääkis Balandis. 

Tulevik – mitte must, aga hall

Sel aastal tähistas Leedu laulupeo sajandat juubelit, millest võtsid osa kümned tuhanded inimesed. Linas Balandise sõnul oli pidu väga-väga uhke ning nii palju inimesi polnud ta kunagi varem nii laulukaare all näinud. Ka mitu noort dirigenti oli kutsutud koore juhendama. Järgnevate aastate ja pidude peale mõeldes tõdes ta, et tuleb jätkata praeguse tegevusega. „Peame mõtlema, kuidas traditsiooni jätkata nii, et ka noored oleksid kultuuriruumi kaasatud. Ja kuidas nad aastate pärast seda traditsiooni edasi jagaksid ja hoiaksid,” rääkis Balandis. 

Võrreldes Eesti ja Lätiga pidas doktor Balandis Leedu olukorda kehvemaks. “Näiteks sel aastal saime peoks riigilt vaid 5 miljonit eurot – Eesti ja Läti palju-palju rohkem. Samuti näevad Lätis ja Eestis poliitikud koorimuusikat positiivsena ja hindavad kultuuri rohkem. Leedus nad sageli nii ei arva ja ei pea koorimuusikat nii oluliseks ja väärtuslikuks,” rääkis ta. Samas avaldas ta lootust, et uus Leedu valitsus toob muutusi. 

Autor: Geidi Lovise Lee