Toronto südamest leiab eestlaste KESKUSe
Toronto kesklinnas kerkib Eesti kogukonna maja KESKUS. Selles Eesti kaardi kujulise siseõuega hoones hakkavad tegutsema näiteks Eesti kool, lasteaed ja rahvatantsurühmad. KESKUS vajab suure südamega eestlasi, kes oleksid nõus annetuste kaudu toetama hoone kerkimist. KESKUSel on selle rajamise ühe eestvedaja, Ellen Valteri sõnul oluline koht eestluse säilitamisele Põhja-Ameerikas ja ka Kanadas.
Toronto kui eestlaste keskus Kanadas
Ellen Valter rääkis, et Kanadas elab umbes 25 000 eestlast ja nendest üks kolmandik on Torontos. Tema sõnul on eestlus Torontos püsinud juba teise maailmasõja lõpust, kui esimese suurema immigratsioonilainega saabujad asutasid linnas oma panga, mitmeid laagrikohti, koole, koore, rahvatantsurühmi ja maakondlikke seltse. „Torontost sai välis-Eesti pealinn alates sellest, et esimene ülemaailmne eestlaste festival ESTO toimus 1972. aastal just Torontos,“ ütles Valter.
Valteri sõnul on eestlaste tegevused arenenud ja muutunud ajaga. Praegu saab Toronto eestlane näiteks osa võtta tudengikorporatsioonide tegevustest, laulda neljas kooris ja tantsida rahvatantsu erinevates rühmades. Eesti keeles pakutakse advokaadi teenust ja saab sõlmida ka kindlustuslepinguid. Pidevalt on töös uued algatused, näiteks noorte filmilaager, kus noored saavad koolivaheajal õppida eestluse ja filminduse kohta. „Me peame mõtlema uusi hästi erinevaid tegevusi, et kõnetada praegust eestlast ja tekitada huvi eestluse vastu. Ma ütleks, et eestlus on sisemine tunne, aga ta vajab väljundit,“ rääkis Valter.
Kultuurisüdames asuv KESKUS kajastab Eesti lugu
Toronto esialgne Eesti maja ehitati koolimajaks 1896. aastal ja Eesti kogukond sai omanikuks 1960. aastal. Vana hoone aga amortiseerus ja selle ümber tegemiseks ei olnud kogukonnal piisavalt raha. Seega leidis eestlaste kogukond, et parim lahendus on ehitada uus hoone. Ellen Valter rääkis, et uus maja otsustati ehitada Toronto kesklinna kultuurikilomeetrile ehk piirkonda, kus asuvad mitmed saatkonnad, muuseumid ja Toronto ülikool. KESKUSe kõrval on ka 18-korruseline ühiselamu Tartu College, kus elavad Toronto ülikooli tudengid ning tegutsevad Eesti mees- ja naiskorporatsioonid ning seltsid.
Valteri sõnul on möödunud 70 aastat sellest, kui viimati mõni väliseestlaste kogukond endale lausa uue maja ehitas. „Esimene oli Riias 1913. aastal, teine Austraalias 1940. aastal ja kolmas Lakewoodis 1947. aastal. Rohkem neid ei ole eestlaste poolt ehitatud, vaid kõik teised on ümberehitatud näiteks teatri- või koolimajadest. Toronto KESKUS on seega neljas selline eestlaste maja väljaspool Eestit,“ rääkis Valter. Ta lisas, et algselt oli projekti nimi International Estonian Centre, kuid kohalike uudishimu äratamiseks muudeti nimeks KESKUS.
Lisaks huvitavale nimele muudab Valteri sõnul KESKUSe eriliseks välimus, sest hoov on Eesti kaardi kujuga ja klaasist seinad sümboliseerivad Eesti avatust. Hoone arhitekt on eestlane Alar Kongats. Samuti teevad hoone eriliseks mitmekülgsed tegevused: hoones saab õppida nii eestlaste kohta, võtta osa erinevatest õpitubadest kui ka üritustest. Näiteks tuleb valmivasse hoonesse raamatukogu ja Eesti toitu pakkuv restoran. Seal saab viia läbi kooriproove, korraldada traditsiooniks kujunenud lasteaia moenäitust ja kuulata näiteks Arvo Pärdi kontserti. „Eestlased täidavad KESKUSe oma tegevustega ja iga hetk, kui eestlased seda ei kasuta, saab seda välja üürida. Näiteks sobib KESKUS hästi pulmade ja pidude korraldamiseks,“ selgitas Valter.
KESKUS kutsub eestlasi appi
Ellen Valter rääkis, et Torontosse sai KESKUS rajatud just seetõttu, et eestlaste kogukonnal on seal väga suur tahtejõud ja ambitsioon. Hoone ehitamine ja planeerimine maksab kokku ligi 50 miljonit dollarit, mida on rahaliselt toetanud nii eestlased kui ka Kanada riik. Kuid kogukonnal on siiski raha puudu. Valter selgitas, et puudujääki on mõjutanud hinnatõus, mis on omakorda tingitud muuhulgas pandeemiast ja rahvusvahelistest konfliktidest. „Väga südantsoojendav on olnud senine eestlaste panus, sest üle maailma on juba annetatud kokku 20,7 miljonit dollarit. Aga hoone avamisest lahutab meid siiski veel kolm miljonit dollarit,“ kirjeldas Valter.
Ellen Valteri sõnul on maailmas suur eestlaste võrgustik ja koos suudetakse kõikjal eestlust säilitada. „Juubeldame ja tähistame seda, et me oleme olemas ja kõik tahame, et Eesti oleks edukas. Tahtejõud ja annetused on just need, mis aitavad ületada rahalise probleemi. Ma väga loodan, et ka Eestis elavad eestlased leiavad võimaluse olla mõttes meiega ja seda üleilmset hingamist toetada,“ rääkis Valter. Ta kutsub üles kõiki abistama ja rahaliselt toetama KESKUSt. Annetamise kohta saab lähemalt lugeda siit.
KESKUSe ja väliseestlaste tegemisi saab jälgida sotsiaalmeedias hashtag’iga #igaviieseestlaneelabvälismaal. Tegu on teavituskampaaniaga, et juhtida tähelepanu
väliseestluse suurusele ja olulisusele. Samuti kutsub Ellen Valter liituma KESKUSe uudiskirjaga, kust saab samuti jälgida KESKUSe tegemisi.
Autor: Anette Ama