Uskumatu number! Tantsurühma „Nou Pois Älaud” liikmed reisivad koos treenimise nimel kokku 70 000 km
Toreda uuendusena jõuab sel suvel Kalevi staadionile tants, mis on loodud eesti päritolu või juurtega eestlastele, kes tantsivad Eestist kaugemal. „Üleilma kokku” tantsu autor ja liigjuht Agne Kurrikoff-Herman ütleb, et on väga elevil, kuna kokku registreerus 38 lootusrikast diasporaarühma, nende seas ka kelmika nimega „Nou Pois Älaud” (ing. keeles „poisid pole lubatud”). Tänaseks on selge, et 24-liikmest koosnev rühm peab kiirustama lennupileteid broneerima, et tantsupeo ajaks Tallinnasse jõuda.
Tegemist pole päris hariliku tantsutrupiga, kus iga-nädalaselt koos käivad sama linna või maakonna inimesed. See on midagi hoopis globaalsemat. Kõlab uskumatuna, kuid trupi liikmed liitsid kokku, kui mitu kilomeetrit nad sõidavad Torontosse tantsuproovi – kes kuidas, kas lennuki, auto, jalgratta või metrooga. Kokku tuli muljetavaldavad 70 000 km edasi-tagasi üheks prooviks.
Nou Pois Älaud seemne pani idanema Torontos ehitusjärgus oleva KESKUS International Estonian Centre’i projektijuht ja toimekas eestluse edendaja Ellen Valter, kes juba 2022. aastal alustas nädalalõpu tantsuõpitubadega lootuses leida mõttekaaslasi, kes oleksid valmis panustama vajalikku isikliku kapitali tantsupeole jõudmiseks. „Unistus luua naisterahvatantsurühm oli selline, millega soovisime täita mitut eesmärki – pakkuda üle maailma eesti naistele võimalust läheneda oma eesti pärandile tantsu kaudu, ka siis, kui nad elavad teistest eestlastest kaugel, ning lisaks trenni ja seltskondliku eesmärkidele, püüelda rühmana 2025. aasta tantsupeole,” kirjeldab ta esialgset mõtet.
Nüüdseks on Ontarios toimuva naiste nädalavahetuse rahvatantsu õpituba „Nou Pois Älaud” Põhja-Ameerikas asuvate eestlaste jaoks oodatud tegevuskalendri oluline osa, kuhu tuleb kokku oma pea 100 naist (www.tantsulaager.fun) ja kuhu kõik eesti juurtega naised on Elleni sõnul oodatud. „Nou Pois Älaud t-särkidel on kirjas fakt #igaviieseestlaneelabvälismaal, ja see üleilmne niidistik moodustab olulise samba Eesti julgeolekupoliitikast,” on ta veendunud. „KESKUSe eesmärk ongi tugevdada Eesti pehmet jõudu maailmas, oma arhitektuurilise lahendusega ja kaasaegse mõtlemisega – julgustan kõiki eestlasi võtma eeskuju järgmise laulupeo kunstilisest juhist Heli Jürgensonist ja Eesti Rahvuskultuuri Fondi kaudu toetama ja külastama seda 50 miljoni dollarist lipulaeva. Selline mõtlemine ja mõtestamine viiski Nou Pois Älaud rühma moodustamiseni.”
Trupil on seljataga töökas periood. Ellen räägib, et enne tantsupeo ettetantsimist toimusid intensiivsed proovid. Diasporaa eestlaste kogukond on arenenud selliseks, et iganädalasi proove on jube keeruline graafikusse mahutada, kuid naiste pühendumine ja töökus on muljetavaldavad. „Tegemist on äärmiselt sihikindlate ja inspireerivate naistega,” kiidab Marika Järvet, kes on olnud seotud NPÄ tantsulaagri õnnestumisega algusest peale ja kes veab Eestis Naiste Tantsupidu. Austus on vastastikune. Ellen kiidab Marika professionaalsust, kannatlikkust ja huumorisoont, mille ta proovidesse kaasa toob. „llma tema asjatundliku juhendamise ja julgustuseta kahtlustan, et oleksime selle eksperimendiga ammu alla andnud! Kuna Marika tantsuõpetus toimub eesti keeles, siis on ilusa emakeele õpe boonuseks! Proovide graafik on projektipõhine.”
NPÄ rühmas sõidab tantsupeole 24 naist vanuses 14-60 ja viiest erinevast riigist: Uus-Meremaalt, Hollandist, Kanadast, USA-st, Eestist. 24-st üheksa on sündinud Eestis, ülejäänud on pagulaste järeltulijad. Ellenit seob eesti rahvatantsuga veel ka väga isiklik side. Tema isa, Hugo Valter, lahkus Eestist koos oma emaga 1944. aastal, ja kodumaalt lahkumise haav ei kasvanud kunagi kinni. Seda lahtist haava tunnetab Ellen pidevalt enda hinges: „mu isa ravis oma hingevalu rahvatantsu ja selle õpetamisega kogu oma Kanadas veedetud elu; ta pani isegi mind pilli mängima saateks. Võib öelda, et minu pingutus tantsupeole jõudmiseks on pühendatud tema mälestuseks. Ellen võtab isa oma südames Kalevi staadionile kaasa. „See saab olema me jagatud “Iseoma”. Olen tänulik Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA-le, et on võimaldatud meil, kes Eestist kaugel, hoida end oma pärandiga seotud nõnda tähendusrikkalt – päris iseoma imeiluse tantsuga, mille Agne Kurrikoff-Herman on loonud.”
Autor: Reelika Lepp
