Gustav Ernesaksa õppestipendiumi laureaat: koorilaul ei peaks tähendama ainult laulupidu
Armastatud laulutaadi nimelise õppestipendiumi pälvis sel aastal noor dirigent Martin Einmann. Mitmekülgselt töökas ja tegus dirigent nendib muigel sui, et vist on ämblikud tänaseks tema trompetisse, mille õpingud ta kunagi muusika juurde tõid, juba pesa teinud, sest täna pühendab Martin kogu oma aja koorimuusikale ja dirigeerimisele.
Kuidas on võimalik samaaegselt õppida Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kooridirigeerimise magistriõppes, tegutseda dirigendina Rahvusooper Estonia poistekoori ja Virumaa poistekoori juures ning sealjuures olla veel ka Kalevi kammerkoori dirigent? Lisaks sellele laulab värske laureaat ka ise kammerkooris. Martin on oma vastuses napp, öeldes, et saab ta oma aja jagamisega hästi hakkama. Äsjane stipendium annab tema hinnangul veelgi enam kindlust ja kinnituse, et on oma tegemistes õigel teel ja peab sama energiaga edasi toimetama.
Martin tegutseb dirigendina Rahvusooper Estonia poistekoori ja Virumaa poistekoori juures, olles selle kooriliigi hingeeluga hästi kursis. Siinkohal tasub mainida, et ka Martini huvi koorimuusika ja dirigeerimise vastu kujunes välja just poistekooris lauldes.
Ta tõdeb, et kuigi poisid ei kipu alati koorilaulu juurde jääma, on tulevik pigem helge. “Vaatamata sellele, et poiste hääled murduvad järjest varem ning õieti ei jõua nendega tegusid tegema hakatagi kui juba tagumistesse ridadesse kolitakse, käib meie käsi hästi. Poisid on lahedad ja annavad sama palju energiat vastu kui võtavad!”. Hästi on ka see, ütleb Martin, et Eestis on sellised dirigendid nagu Tiiu Schüts, kes on pikalt poistekooridele lojaalsed olnud ja seda liiki elus hoidnud. “Usun aga, et lastega on tööprotsess kergem ja tulemuslikum kui tööd teha tihedamalt ja süsteemsemalt, võttes arvesse erinevaid vanuseid. Hetkel on meil sellised noortelaulu lipulaevad nagu Ellerhein, Estonia poistekoor, Tallinna poistekoor, ETV tütarlastekoor jne. enamjaolt Tallinnasse koondunud. Oleks väga hea, kui stuudio põhimõttel tegutsevaid noorte kollektiive oleks igas suuremas Eesti linnas.”
Mida arvab Martin viimasel ajal palju räägitud noorte dirigentide väidetavast defitsiidist? Üks on tema sõnul selge – noore inimese otsus õppida dirigeerimist ei tule materiaalsetest kaalutlustest. ”Ma ei usu, et sel hetkel raha peale mõeldakse. Vähemalt mina olin piisavalt naiivne, et seda mitte teha. Pigem on muusika ja positiivsed eeskujud need faktorid, mis selle eriala poole tõmbavad.” Küll aga on materiaalne pool oluline kooli lõpuaastatel ja tööpõllul, kus inimene peab sellele tahes tahtmata mõtlema. Ainult dirigendi tööst ei ela ära. Sellele lisaks tuleb tegeleda kas laulmise, õpetamise või millegi muuga, et see “päris palk” siis välja teenida. Ma arvan, et õppinud dirigent jääb oma ameti juurde siis, kui see maastik on talle jätkuvalt inspireeriv ja ta saab tegeleda peaasjalikult oma erialaga ehk muusikalise poolega.”
Martin kirjeldab tänast dirigenti kui tõelist rööprähklejat, kes lisaks koori juhatamisele peab hakkama saama ka raamatupidamise, transpordi korraldamise ja teiste praktiliste toimetustega, et koor saaks eksisteerida ja hingata. Sealjuures peab ta olema veel energiline ja inspireeriv. Seda koormat võiks kergendada manager või kultuurikorraldaja, kes koori või stuudio juures tegutsedes annaks dirginedile võimaluse keskenduda ainult oma tööle. Hetkel see veel nii pole.
Laulu- ja tantsupeo liginedes arutletakse ikka suurürituse tähenduse ja vajalikkuse teemal. Kas pidu kannab ikka sama tähtsat rolli ja tähendust kui kümneid aastaid tagasi ja millise emotsiooni saab peo külastaja täna. Noore dirigendi tunnetuses on laulupidu inimestele oluline, kuid koorilaul ei peaks tähendama ainult laulupidu. “See, mis toimub kahe laulupeo vahel, aga valdavat enamust minu hinnangul samaväärselt elevile ei aja. Eks ta ole mõnevõrra loogiline, et kui eestlasele öelda sõna koorilaul, seostub sellega esimese asjana laulupidu, aga mulle meeldiks kui ka pidude vahel satuks inimene kooride nö. reakontserte tihedamalt kuulama. Minu hinnangul on just nende üksikute kooride tegevus see, mis tekitab koorikultuuri. Meil on väga kultuurilembeline rahvas ja seda tõestab näiteks teatrite külastatavus.” Samas tõdeb Martin, et ta pole enam mitu aastat sattunud koorikontserdile, kus laval on rohkem inimesi kui publikus, aga et asja veel uuele tasemele viia, võiks muutuda normaalsuseks, et koori juures on kultuurikorraldaja, kes aitaks dirigendi ja lauljate tehtud tööd hõlpsamini publikuni tuua. “Ma usun, et siis satuks kuulaja laulupidude vahelisel ajal tihedamini ka kontserdisaali.”
Mis inspireerib aga värsket stipendiumi laureaati dirigendina? Martini sõnul on selleks peamiselt muusikaline material, millega tegeleb. “Mulle meeldib Zoltan Kodaly poolt öeldud mõte, et lapsed väärivad ainult parimat muusikat. Ma tunnen, et see on praegusel ajal väga kättesaadav väärtus, ka täiskasvanutel. Mulle meeldivad lahedad ideed üleüldiselt.”
Autor: Reelika Lepp
