Läti koolinoorte laulu- ja tantsupeod tugevdavad õpilaste rahvuslikku identiteeti

1995. aastast toimuvad Lätis regulaarselt koolinoorte laulu- ja tantsupeod. Kuidas erineb noortepidude korraldamine üldpidudest, millised on traditsiooni ümbritsevad mured ja rõõmud ning tuleviku väljavaated, avas Läti Riikliku Hariduskeskuse koostööosakonna juhataja ning pikaaegne Läti koolinoorte laulu- ja tantsupeo üldjuht Agra Bērziņa.

„Esimesed Läti koolinoorte laulu- ja tantsupeod toimusid 1960. aastal Riias,“ rääkis pikaaegne Läti koolinoorte laulu- ja tantsupeo üldjuht Agra Bērziņa. Alates 1995. aastast on need toimunud regulaarselt. „Erandiks oli 2020. aasta, mil COVID-19 pandeemia tõttu lükati pidu aasta võrra edasi. See toimus mittetraditsioonilises vormis – peamiselt virtuaalselt, välitingimustes ning kohalikul tasandil,“ lisas Bērziņa. Noortepidude korraldamine iga viie aasta tagant on regulaarsuse tagamiseks sätestatud seadusega. 

Milline on Läti koolinoorte laulu- ja tantsupeo korraldusprotsess?

Läti koolinoorte laulu- ja tantsupidude korraldamisega on seotud Haridus- ja Teadusministeerium, selle allasutus riiklik haridussisu keskus, kohalikud omavalitsused, kollektiivijuhid jne. „Pidustuste aastal luuakse riiklikus haridussisu keskuses eraldi struktuuriüksus – pidustuste tugiosakond, kus töötavad spetsialistid, kes vastutavad kommunikatsiooni, turvalisuse, piletite, turunduse ja sponsorite kaasamise, osalejate toitlustamise, majutamise ning muude korralduslike küsimuste eest,“ lisas Bērziņa.

„Kaks aastat enne tulevasi pidustusi hakkavad osalevad kollektiivid õppima pidustuste ühisrepertuaari,“ kirjeldas korraldusprotsessi Bērziņa. Toimuvad repertuaari õppimise ülevaatused, kollektiivijuhtide ja dirigentide seminarid, pidustuste programmi esitluskontserdid ja ühisproovid. Laste ja noorte huvi ning motivatsiooni hoidmiseks, korraldatakse kõigis huvihariduse kultuurivaldkondades (rahvatants, vokaalmuusika, instrumentaalmuusika, visuaalkunst, teatrikunst, folkloor) traditsioonilisi vahesündmusi. „Nendeks on kokkutulekud, festivalid, konkursid, ülevaatused ja loomingulised üritused,“ kirjeldas Bērziņa. 

Pidude ettevalmistamiseks ja korraldamiseks kasutatakse nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste eelarvevahendeid. „2025. aasta laulu- ja tantsupeoks on riik eraldanud 9 899 600 eurot,“ tõi Bērziņa näiteks. Riigieelarvest rahastatakse pidude kunstilist programmi (kontserdid, näitused, etendused, loomingulised tegevused jne), tehnilist korraldust, osalejate majutust ja toitlustust. Kohalikud omavalitsused katavad oma osalejate transpordikulud, kollektiivide kostüümid ja muu vajaliku. Lisaks rahastatakse riigieelarve sihtotstarbelise toetusega ning osade kohalike omavalitsuste toel laulu- ja tantsupidude protsessis osalevate õpetajate ja kollektiivijuhtide osalist töötasu.

Kuidas erineb noortepeo korraldus üld laulu- ja tantsupidude korraldamisest?

Peamine erinevus tuleneb osalejatest ning ettevalmistustest. Läti koolinoorte laulu- ja tantsupidudel osalevad 1.–12. klassi õpilased ning kutseõppeasutuste õppurid, üldpidudel see-eest täiskasvanute ning noorte harrastuskollektiivid. Lisaks mängivad Läti üldpidude korraldamisel põhilist rolli Läti Rahvakultuurikeskus koos erinevate kultuuriasutustega, samas kui koolinoorte pidude korraldamine toimub koostöös omavalitsuste haridusosakondade ja haridusasutustega. „Kuna koolinoorte laulu- ja tantsupidudel osalevad õpilased, on repertuaari õppimine ning peol osalemine tihedalt seotud haridusprotsessiga terviklikult,“ kirjeldas Bērziņa. Ta lisas, et kultuuripärandi õppimine ning laulu- ja tantsupeo traditsioonist osasaamine aitab kaasa laste ja noorte kodanikuteadlikkuse kasvule ja küpsemisele, tugevdades nende rahvuslikku identiteeti. 

Kas koolinoorte laulu- ja tantsupidude tulevik on Lätis helge? 

Bērziņa sõnul kasvab osalejate arv iga aastaga. „Soov kogeda ühtekuuluvust, saada uusi emotsioone ning ainulaadseid kogemusi, mida laulu- ja tantsupidu pakuvad, on suur,“ sõnas ta. „Samal ajal on traditsiooni järjepidevuse tagamisel ka teatud ohud,“ lisas Bērziņa, tuues põhjusteks laste arvu vähenemise, koolivõrgu korrastamisest tuleneva mõju kollektiividele, väikeste koolide reorganiseerimise ja sulgemise ning õpetajate vananemise.

Koolinoorte laulu- ja tantsupidu on ajaga laienenud. Alates 2005. aastast korraldatakse lisaks suurele peole ka nüüdisaegsete tantsukollektiivide kontserti, 2010. aastast sümfoonilise muusika kontserti, 2015. aastast kandlemuusika kontserti ning 2025. aastal musitseerib esmakordselt eraldi kontserdil üle 200 noore akordionisti.

Järgmine, XIII Läti koolinoorte laulu- ja tantsupidu toimub 2025. aasta juulis Riias. „Ettevalmistused algasid juba 2022. aasta sügisel, mil kuulutati välja avalikud konkursid pidude kunstilise kontseptsiooni, kaheksa kontserdi kontseptsiooni ja logo kujunduse loomiseks,“ rääkis Bērziņa. 

Autor: Katriin Ahu