„Teises tuules“ vaatab tagasi Põhjaranniku ajaloole ja võõraste rahvaste mõjutustele
Elo Unt on XXI tantsupeol „Iseoma“ naisrühmade N1 “Mai” liigijuht, kuid tema loomingut saab näha ka teiste piirkondade lavastustes. Põhjaranniku plokki on ta just tuleva tantsupeo jaoks loonud noorterühmadele tantsu „Teises tuules“, mis kannab piirkonna lavastuses märgilist rolli.
Kuidas sündis tants „Teises tuules“?
Elo Unt: „Tantsu „Teises tuules“ muusika pakkus mulle Põhjaranniku liigjuht Karin Soosalu ning tema tegi ka ettepaneku seada tants piirkonna noorterühmadele. Tantsu muusika on traditsionaal Ingerimaalt, mille hõngu annavad tantsupeol edasi Põhja-Eestist pärit autor helilooja Veljo Tormis ja mitmekülgne vokalist, pianist ja helilooja, antud muusika seadja Kadri Voorand, kelle hääle loos eksimatult ära tunneme.“
Tantsupeol saab kuulda Voorandi seadet Tormise muusikale „Ingerimaa õhtud: „Kiigelaul II / Inkerin Illat“,„Tšastuška II“”. „Ingerimaa õhtud“ on osa Veljo Tormise kuueosalisest kooritsüklist „Unustatud rahvad“, mille aluseks on läänemeresoome väikerahvaste rahvalaulud. 1979. aastal loodud „Ingerimaa õhtuid“ on Tormis kirjeldanud kui külanoorte õhtust ajaveetmist, kus tehti üheskoos tööd, tantsiti ja lauldi.
Millist lugu tants jutustab?
Elo Unt: „„Teises tuules“ kannab Põhjaranniku lavastuses olulist rolli – mere tagant tuleb meile palju uut ja võõrast ning meie valida on, kas harjuda ja võtta omaks või mitte lasta end mõjutada.“
Karin Soosalu: „Võõra omaks võtmine on alati noortel lihtsam, tekib uudishimu, armutakse… Kui noored võõraste poistega tantsuplatsile jõuavad, vaatavad vanemad neid umbusklikult.“
Miks on tants „Teises tuules“ Põhjaranniku repertuaaris olulisel kohal?
Elo Unt: „Tants toetab Põhjaranniku lavastust oma teistmoodi helikeele ja laulusõnadega ning seob selle tervikuks.“
Karin Soosalu: „Põhjarannik laotab üle tantsuplatsi „tuulteroosi“, millel on oma tähendus nii pärimuses kui tänapäeval. Meteoroloogias on tuuleroos eriline graafik, mille järgi saab määrata nii tuule suunda kui ka kestvust. Tuuleroosi sümbol on üks vanimaid, mida meremehed kasutavad oma keha kaunistamiseks. Mitu sajandit tagasi uskusid nad, et sümbol toob neile rändamisel õnne ja näitab õiget teed. Märgilist rolli mängib ka tantsu muusika. See tuletab meelde, mis võib juhtuda, kui me ei suuda jalgu tugevalt maas hoida, sest võõras võib ka kurja teha. Nii juhtus Ingerimaaga.“
Milliseid erilisi hetki või inspiratsiooni pakkus tantsu loomeprotsess?
Elo Unt: „Tantsu luues lähtusin muusikast, selle dünaamikast ja helikeelest. Kuigi vaatasin videosalvestisi ka Tartu Ülikooli Eesti ja üldkeeleteaduse instituudi külalislektori Juha-Matti Aroneni ja tema tantsijate Ingeri pärimustantsudest, on „Teises tuules“ siiski uusloominguline lavatants ja ei toetu konkreetselt ühelegi pärimustantsule. Peamiseks eesmärgiks sai, et tants oleks noortele mõnus tantsida ja kannaks edasi lavastuse lugu.“
Millised on teie mõtted ja tunded seoses sellega, et loodud tants tuleb esitamisele tuleval tantsupeol?
Elo Unt: „On väga suur au, kui sinu looming jõuab suurele tantsuväljakule.“
Autor: Greta Perolainen
